Foto: Kuvatõmmis
Mitmesugust
26. veebruar 2021, 17:00

AJALUGU | „Mõned sõidavad mõtuste mängu jälgima isegi lennukeil.“

Kas teadsid, et välismaised jahimehed avastasid Eesti kui linnujahi Eldoraado juba sada aastat tagasi? 

Tänapäevalgi huvi äratavat looduseteemalist lugemist Eesti Wabariigi aegsetes lehtedes jagub ning seda püüame ka edaspidi teieni tuua.

Keeluajad ja -kohad saja aasta taguses Eestis

Millised seadusandlikud aktid reguleerisid kalastajate tegevust „esimeses“ Eesti Vabariigis?

1923. aasta kalapüügiseadus seadis püügiaegadele ja piirkondadele mitmeid olulisi piiranguid.

Tolleaegne Päewaleht tõi artiklis „Kalapüügi keelupiirkonnad ja keelu aeg. Sel alal on maksmapandud wastaw määrus“ ära värske kalapüügiseaduse juurde kuulunud põllutööministeeriumi määruse, milles olid võetud luubi alla rannikumeri ning suuremad jõed ja järved. Eraldi tähelepanu pälvisid määruses ka ahingumehed. Avaldame väljavõtteid Päewalehes ilmunud määrusest.

undefined Foto: Kuvatõmmis

Keelud Soome lahte woolawates jõgedes

Riigikogu poolt 9. märtsil 1923. a. wastuwõetud kalapüügi seaduse põhjal on põllutööministeerium määrusandlisel teel kindlaks teinud keelupiirkonnad ja keeluaja, kus ja millal igasugune kala- ja wähjapüük keelatud on.

Narva ehk tollases kõnepruugis Naroowa jões on keelualad järgmised:

Narwa kosest kuni 25 sülda (Vene süld võrdus 2,1 meetriga, Eesti rahvapärane käsisüld 1,8 meetriga – toim) allapoole Kreenholmi wabriku gaasimaja saart;

1)    Raudteewalitsusele kuuluw Naroowa jõe osa raudteesilla juures;

2)    Narwa linna sillast 10 sülda wastu woolu ülespoole ja 10 sülda woolupidi allapoole ja silla alune.

Keelualad olid kehtestatud ka järgmiste Soome lahte suubuvate jõgede suudmealal meres, 200‒300 sülla raadiuses: Sõtke (Sillamäe), Woka Pühajõe Purtse Kalwi Semi (Kunda) Toolse Selja (Selge) Loobu Walgejõe Pudisoo Jägala Pirita Wääna.

Keila jõe suudmega oli eraldi lugu ‒ siin ulatus keeluala jõesuu paremalt kaldalt 200 sülda paremale poole ja 200 sülda pahemale poole ja tähendatud joontelt otse meresse 400 sülla kauguseni.

Keeluaeg kehtis ülaltoodud kohtades 1. augustist kuni 15. detsembrini. Lisaks oli aasta läbi keelatud ahinguga (wäster) kalapüük Naroowa jões, kosest kuni mereni; Pühajões, merest kuni Pühajõe mõisani; Purtses ja Walgejões, merest kuni 3 wersta (vana Vene pikkusühik verst  = 500 sülda ehk 1 066,781 meetrit – toim) ülespoole; Jägala jões, merest kuni koseni; Pirita jões, merest kuni Lageda waksalini ja Keila-Joal, merest kuni koseni.

Aasta läbi oli keelatud ahinguga kalapüük Naroowa jões, kosest kuni mereni.

Wirtsjärw, Emajõgi ja Peipsi

Mitmeid keelupiirkondi ja -aegu oli kehtestatud ka Wirtsjärwel (sogase ja läbipaistmatu vee tõttu on Võrtsjärve aegade jooksul nimetatud ka Virtsjärveks – toim). Näiteks ei tohtinud kala püüda järvel Emajõe suudmest 1 versta raadiuses 1. juulist kuni 1. detsembrini. Mõnes kohas käis kauguse arvestus tänapäeva mõistes veidi harjumatult – näiteks Kõnnu jõesuust kuni Hans Sakeuse majani (Miilitsa tareni).

Emajõe Peipsisse woolu ümbruses arwatakse keelupiirkonnaks Emajõe suud ümbritsew weepind kuni 1 wersta kauguseni Peipsi poolt järgmist joont: pool wersta põhjapoolt Liiwaninast järwe kallast mööda kuni Praaga kõige järwepoolsemate kalapüüdjate elumajadeni, sealt edasi Praaga kõige hommikupoolsema maanina peale ning wiimasest otsejoones Peduspää kõige põhjapoolsema nuka peale – keeluaeg 1. weebr kuni 1. maini ja 15. aug kuni 15. now.

Teiste Peipsisse woolawate jõgede suudes arwatakse keelupiirkondadeks neid Peipsi poolt ümbritsewat weepinda kuni poole wersta kauguseni – keeluaeg 15. märtsist kuni 1. juun.;

Ahinguga (wästraga) kalapüük Wäikses Emajões, Wirtsjärwest alates kuni 2 wersta kauguseni pealpool Pikkasilda ja selle äärsetel luhtadel on keelatud 1. aprillist kuni 1. juulini.

Pärnu jõgi, Pärnu laht ja meri

1)    Pärnu jões määratakse keelupiirkondadeks: a) Loosi alt kuni Lennuki tehaseni ja b) Sindi wabriku paisust kuni 2 wersta kauguseni woolupidi allapoole – keeluaeg 1. apr. kuni 1. juul.;

2)    Ahinguga (wästraga) kalapüük Pärnu jões linna sillast kuni mereni on aasta läbi keelatud;

3)    Pärnu lahes, Pärnu jõesuust Kirbu (Audru) jõesuuni ja Uulu sadamasillast kuni Läti piirini ahinguga kalapüük aasta läbi keelatud;

4)    Kübarsaarest kuni Wäikse wäina sillani, Udriku lahes, Kihnu saare ümbruses, Lihusäärest Kastna ninani ja sealt Wana-Warbla laidudeni on ahinguga kalapüük aasta läbi keelatud.

undefined Foto: Kuvatõmmis

Jahiolud meie metsades paranevad

Metsaametkonna poolt hävitatud sadu tuhandeid kulle, vareseid ja harakaid. Välismaalased huvitatud meie mõtuse-, tedre- ja nepijahist. Põtru loetakse metsades juba üle 200,“ annab ajaleht ülevaate olukorrast Eesti metsades.

Haaravalt lahti löödud leheloosse 1939. aasta 8. veebruari ajalehes Uus Eesti lipsas aga ka nukramaid toone huntide, ilveste ja nugiste kasina arvukuse teemal.

Segased ajad laastasid metsi

Jahiolud meie metsades on viimastel aastatel märgatavalt paranenud ja põllupidajate seast kostab hääli isegi üksikute loomaliikide, nagu kitsede ja jäneste rohkuse vastu, kes rikuvad hainakuhjasid, viljapuid ning sünnitavad muud kahju. Jahiloomade arvu suurenemine metsades on metsaametkonna kauaaegse püsiva töö vili.

Sõdade ja revolutsioonide segaste aegade järele muutusid meie metsad jahiloomadest peaaegu tühjaks. 1925. a. toimetatud loendusel selgus, et metsades oli kõigest 25 põtra, 3800 metskitse ja 1000 mõtust. Suureks nuhtluseks jahiloomadele olid sellal metsades ümberhulkuvad koerad ja kassid. Jahiloomade arvu suurendamiseks võeti sellest ajast peale tarvitusele tõhusaid abinõusid ajakohase jahiseaduse maksmapanekuga, karmima võitlusega salaküttimise vastu ja massilise röövlindude hävitamisega. Nüüd tagasi vaadates jahimajanduse kümneaastasele tööle, hakkab selguma ka tagajärgi.

Viimase jahiloomade loenduse järgi asub meie metsades praegu 222 põtra, 17 537 metskitse, 28 karu, 2 hunti, 2 ilvest ja 65 nugist, kuid tegelikult on nende arv metsaametnike tähelepanekute järele tunduvalt suurem.

undefined Foto: Kuvatõmmis

Tapatalgud varestele ja kullidele

Kahjulikuks tunnistatud kullide hävitamisel on metsaametkond teinud oma kohustused korralikult. Viimase kümne aasta jooksul on nende poolt hävitatud 70 tuh. hallvarest, üle 30 tuh. haraka, 42 tuh. pasknääri, ligi 7000 raudkulli, 1700 rabapistrikku, üle 9000 kanakulli, 37 ronka ja üle 2000 muu kulli. Viimase kolme aasta jooksul on jahikapitalist maksetud preemiaid kulliliste hävitamise eest. Selle arvel on tulnud tasu maksta 1828 kanakulli, 102 rabapistriku, 1306 raudkulli ja 4 kassikulli hävitamise eest.

Peale laskeriistade, kulliraudade ja röövlindude pesade hävitamise on röövlindude vastu võitlemiseks tarvitatud hea eduga meie metsaametniku poolt konstrueeritud kullipüünist, mis sai erilise tähelepanu osaliseks Berliinis korraldatud rahvusvahelisel jahinäitusel. Selle püünisega on kolme aasta jooksul ühes metskonnas elusalt kinni püütud 207 kanakulli, 8 rabapistrikku ja 67 raudkulli. Need arvud näitavad, et kulliliste arv meie metsades on siiski veel küllalt suur.

Metskitsede juurekasvu pidurdamiseks on 1931. a. alates välja antud sokulaskmise lubasid, milliste arv läinud aastal tõusis 1624-le. Lasta lubatud sokkudest saadi kätte kõigest 760 looma.

Välismaalased Eestis linnujahil

Mõtusejahti asuti soovijaile võimaldama juba 1926. a. peale. Lubasid mõtusejahiks antakse neile jahilistele, kes hoolikalt peavad kinni jahimäärustest. Mõtuste arv on meie metsades püsivalt kasvanud. Kui 1926. a. loetleti 402 mõtuste mänguplatsi 1404 mõtusega, siis 1938. a. 481 mänguplatsi 2435 mõtusega. Läinud aastal anti mõtuselaske lubasid välja 425, kuid lasta õnnestus vaid 291 mõtust. Karujahti on võimaldatud pidada mitmel talvel, kusjuures on lastud 4 vana ja 3 noort karu. Põtru on lastud eriloaga vaid üks, kuid selle eest on neid hävitanud salakütid, vaatamata rängale karistusele.

Viimastel aastatel on hakanud meie metsi järjekindlalt külastama välismaa jahimehed. Eriti pakub neile huvi kevadine jaht mõtustele ja tetredele. Mõned sõidavad mõtuste mängu jälgima isegi lennukeil. Ka on välismaalased maiad siin jahti pidama suuremates nepilennu kohtades.