Tulemus on erakordne: kui teadlased korra plaksutavad, kuuleb jaaniussi kõrv heli ja robot liigub edasi; kui teadlased kaks korda plaksutavad, liigub robot tahapoole.
Teadlased selgitavad, et uuringu alguses püüdsid nad uurida, kuidas saaks bioloogiliste süsteemide eeliseid integreerida tehnoloogilistesse süsteemidesse ja kuidas saaks surnud ritsika meeli kasutada roboti anduritena. "Valisime kuulmismeele, sest seda saab hõlpsasti võrrelda olemasolevate tehnoloogiatega, erinevalt näiteks haistmismeelest, kus väljakutse on palju suurem," ütleb dr Ben Maoz interdistsiplinaarsest uurimisrühmast. "Meie ülesandeks oli asendada roboti elektrooniline mikrofon surnud putuka kõrvaga, kasutada kõrva võimet tuvastada keskkonnast pärinevaid elektrisignaale, antud juhul õhus esinevaid vibratsioone, ja teisendada spetsiaalse kiibi abil putukate sisend selleks roboti kohta. "
Esmalt ehitasid teadlased roboti, mis on võimeline reageerima keskkonnast saadud signaalidele. Seejärel menetleti surnud ritsika kõrva ning hoiti seda funktsionaalsena piisavalt kaua, et see robotiga edukalt ühendada. Viimases etapis õnnestus teadlastel leida viis, kuidas ritsika kõrva vastuvõetud signaalid robotil kasutataval viisil kätte saada. Protsessi lõpus suutis robot helisid
„Meie näidatud põhimõtet saab kasutada ja rakendada ka teistele meeltele, näiteks lõhnale, nägemisele ja puudutusele,“ kinnitab dr Maoz. „Näiteks on mõnel loomal hämmastavad võimed avastada lõhkeaineid või narkootikume; bioloogilise ninaga roboti loomine võib aidata meil säilitada inimelu ja tuvastada kurjategijaid viisil, mis pole tänapäeval võimalik. Mõned loomad teavad, kuidas haigusi tuvastada. Teised tunnetavad maavärinaid. Taevas on piiriks."
Kommentaarid