Ilm

Atlandi ookeani suur hoovus on tuhande aasta aeglaseim (4)

Margo Pajuste, 5. märts 2021 12:17
Jäine Atlandi ookean. Foto: Taken/Pixabay
Kunagi varem viimase tuhande aasta jooksul pole Atlandi ookeani meridionaalne pöördringlus olnud nii nõrk kui viimastel aastakümnetel.

Iirimaa, Suurbritannia ja Saksamaa teadlased koostasid andmekogu peamiselt looduslikest arhiividest nagu ookeani setted, puutüvede aastaringid ja jäätuumad saadud andmetest, mis ulatuvad paljude sadade aastate taha, et rekonstrueerida Atlandi ookeani meridionaalse pöördringluse (ing k Atlantic meridional overturning circulation ehk AMOC) ajalugu. Nad leidsid järjepidevaid tõendeid selle kohta, et selle aeglustumine 20. sajandil on enneolematu terve möödunud aastatuhande lõikes. Tõenäoliselt on see seotud inimeste põhjustatud kliimamuutustega.

Hiiglaslik veeringlus mõjutab muu hulgas Euroopa ilmastikutingimusi ja USA piirkondliku merevee  taset. Selle aeglustumist seostatakse ka Atlandi ookeani põhjaosas täheldatud külmaga.

"AMOC töötab nagu hiiglaslik konveierlint, mis kannab ekvaatorilt sooja pinnavett põhja poole ja saadab külma, madala soolasisaldusega sügavat vett tagasi lõunasse. See liigutab ligi 20 miljonit kuupmeetrit vett sekundis, mis on peaaegu sajakordne Amazonase voolukiirus," selgitab Stefan Rahmstorf Potsdami kliimamõjuuuringute instituudist PIK-ist, Nature Geoscience'is avaldatud uuringu algataja.

"Esmakordselt oleme ühendanud hulga varasemaid uuringuid ja leidnud, et need annavad järjepideva pildi AMOCi arengust viimase 1600 aasta jooksul," ütleb Rahmstorf. "Uuringutulemused viitavad sellele, et see on olnud suhteliselt stabiilne kuni 19. sajandi lõpuni. Väikese jääaja lõppedes umbes 1850. aastal hakkasid ookeanivoolud vähenema, alates 20. sajandi keskpaigast järgnes teine ​​drastilisem langus."

Kliimamudelid on pikka aega ennustanud AMOCi aeglustumist kasvuhoonegaaside põhjustatud globaalse soojenemise tõttu. Mitmete uuringute kohaselt on see tõenäoliselt täheldatud nõrgenemise põhjus.

Veeringluse aeglustumise tagajärjed võivad Atlandi ookeani mõlemal küljel elavate inimeste jaoks olla erinevad, selgitab Levke Caesar Iirimaa Mynoothi ülikoolist. Voolu aeglustumisel võib USA idarannikul kuhjuda rohkem vett, mis viib merepinna tõusuni. Euroopas võib hoovuse edasine aeglustumine tähendada ka ekstreemsemaid ilmastikunähtusi nagu Atlandi ookeani äärsete tormide intensiivistumine, äärmuslikud kuumalained või suviste sademete vähenemine.

"Kui kliimasoojenemine jätkub, nõrgeneb AMOC veelgi, vastavalt uusima põlvkonna kliimamudelitele 2100. aastaks 34–45 protsenti," võtab Rahmstorf kokku.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee