Merest ei tohi haugi püüda juba märtsi algusest. Mõlemad püügipiirangud kehtivad kuni 30. aprillini.
Et haug tuleb kudema sinna, kus vesi madal, on ta lihtne saak röövpüüdjatele. Haugi kuderahu aitavad Keskkonnaameti inspektoritel tagada vabatahtlikud kalakaitsjad. Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtliku kalakaitse juht Jüri Nurk kommenteerib, et haugirahu valvati katseliselt ka mullu kevadel: „See andis kinnitust, et haugipüügi keelu rikkujaid on sama palju kui sügishooajal lõheliste kuderahusse sekkujaid. Oleme algavaks kudehooajaks valmistunud ning meie vabatahtlikud hakkavad teadaolevaid koelmualasid teravalt jälgima.“
Haugipüügi keeld kehtib kõikjal siseveekogudel, v.a Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, 15. märtsist kuni 30. aprillini. Neis veekogudes (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv) kehtib haugipüügi keeld 1. aprillist kuni 5. maini
Haugi kuderahu rikkumise eest on füüsilisele isikule ette nähtud kuni 300 ühiku suurune trahv ehk kuni 1200 eurot, juriidilisele isikule on trahv mitu korda kõrgem.
Haug on Eesti sisevetes kõige laiema levikuga kalaliik, kes ajakirja Kalastaja korraldatud konkursil valiti ka tänavuseks aasta kalaks. Kalapeedia andmetel leidub teda 92% uuritud järvedes ja 67% vooluveekogudes. Samuti on teda ka kõikjal Eesti rannikumeres, eriti arvukalt Väinameres. Haug kudemine algab jäämineku ajal. Kudemine kestab reeglina 3-4 nädalat, külmal kevadel kauemgi. Keeluaeg on optimaalseim aeg, mis katab ära suurema osa kudemisajast.
Kommentaarid