KUHU MINNA KALALE? | Kevad tuleb!

Märts pakub traditsiooniliselt püügimõnu nii õnge- kui ka spinningumeestele.

ALGAB MAGUS MERIKAAEG. Meriforell käib kevadel rannas lainetena ja vähemalt üks magus aeg, mil jää rannast läks, on juba seljataga. Ent ilusamad ajad alles tulevad.

Kuni olud on talvised, tasub otsida pigem liivasemat ja madalat püügikohta. Kala on külmast veest uimane, nii võib proovida kombineerida vilka mänguga lante ja aeglast kerimist, ärritusvärve ja ka lipsuga landi ette seotud putukat.

Kui päike juba tuntavalt vett soojendab, muutub püügikohtade loogika. Kala võib trehvata pigem madalates, tumeda põhjaga soppides, kus tuul soojemat vett paigal hoiab. Kala tuleb randa õhtuks, nii toobki enam tulemust päikeseloojangu eelne ja hommikune püük. Kui päeval päike väljas ja meri tuuletu, läheb kala sügavamale, muul juhul võib teda tabada päev läbi.

Merikameeste uskumuse kohaselt hakkab kevadeti kala randa tulema esmalt „Läänes“ ehk siis Tallinnast lääne poole jäävates püügikohtades. Vaikselt levib kala ida poole. Ka Saaremaal on kevad ilus aeg ja püügikohti lugematul hulgal.

ÕNGITSEMA! Ka õngemehele on kevad ilus aeg, mil saab päevaga välja püüda terve aasta jagu voblamaterjali või suurema portsu vimba.

Kudema tõttavat särge saab püüda mitmes Eesti paikas, kuid paremad vimmajõed jäävad lääne poole. Klassikaliselt kogunevad hordid kevadeti Pärnu ja Kasari jõe kallastele. Püük ei ole eriline raketiteadus, kui leiad üles selle raja, mida mööda vimb jões kulgeb.

Tonkaga saab püüda nii Kasaril kui ka Pärnu jões, õngega on kitsamal Kasaril kindlasti lihtsam. Ent ka Pärnu jõel on kohti, kus õngega kalani ulatud. Käsiõngega parajat, poole kilo ja kilo vahele jäävat vonklevat vimba välja venitada on pealegi adrenaliinirohkem ja põnevam.