Kasulik

Algab nakkevõrguga särjepüük Peipsil ja Lämmijärvel (1)

Ivo Kask, Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor, 20. märts 2021 06:00
Kuidas võrk püügile asetada ja tähistada. Foto: Keskkonnaamet
Alates 1. märtsist algab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püük kaldavõrkudega, mis sisuliselt tähendab kevadist särjepüüki.

Kaldavõrguga püügiks peab kalastajal olema soetatud kalastuskaart, aga ei tohi unustada ka muid püüginõudeid.

Võrgu pikkus ei tohi ületada lubatud 70 meetrit ja võrgusilma suurus peab olema 60‒80 mm. See on kalapüügieeskirjas kehtestatud võrgusilma sisemõõt, mida ei tohi segamini ajada võrgu tehasemõõdu ehk võrgusilma küljepikkusega. Poest odava Hiina võrgu ostmisel ei pruugi pakendile märgitud võrgupikkus või silmasuurus alati tõele vastata.

Mõlemad võrguotsad tuleb tähistada kalapüügieeskirjas kirjeldatud viisil lippudega ning märkida mõlemale lipule või lipuvardale võrgu püügile asetanud isiku isikukood. Alates 2021. aastast on kaldavõrkudele kehtestatud erand, mis lubab kahe erineva kalastuskaardi omanikel seada võrgud püügile ühe jadana.

Püügivahendi märgistuse järgi peab olema tuvastatav, et need on püügile asetatud kahe kalastuskaardi alusel. Kalastuskaardi omanikud peavad võrgud ka koos püügile panema ja neid üle vaatamas käima. Üks ei või teise võrke kontrollida ega kalu välja võtta.

Kaldavõrgu püügile asetamisel Peipsil kaldast kuni 1 km laiusel veealal tuleb veenduda, et minimaalselt 100 mm raadiuses ei ole püügil teisi seisevpüüniseid (kaldavõrke või mõrdu). Peipsi järvel Nina külast lõuna pool on lubatud kaldavõrke kasutada kaldast kuni 3 km laiusel veealal ning seal peab seisevpüüniste vahekaugus olema vähemalt 500 meetrit.

Kaldavõrkude püügiaeg kattub alates 1. aprillist haugipüügi keeluajaga. Kindlasti tuleb keelatud liik kohe võrgust vabastada ja lasta tagasi veekogusse. Kui see ei ole väga mõjuval põhjusel võimalik, siis ei loeta rikkumiseks, kui kaldavõrkudega lubatud liikide saagis esineb kaaluliselt kuni 10% haugi kaaspüügina. Teiste keelu all olevate liikide, näiteks peipsi siig, lubatud kaaspüük on kaaluliselt vaid 1%. Kui lubatud kaaspüügi protsent on suurem, tuleb kohe pärast püügivahendi nõudmist ja enne kalda poole teele asumist anda olukorrast teada riigiinfo telefonile 1247.

Kui kalastuskaardi omanik ei saa mõjuvatel põhjustel kaldavõrku ise püügilt eemaldada, saab ta teha volituse teisele isikule. Volituse saanud isikul on kohustus enne püügivahendi eemaldamist teatada sellest infotelefonile 1247. Teade tuleb esitada vähemalt üks tund enne veekogule minekut.

Volitus ei anna õigust kaldavõrku uuesti püügile asetada. Kalastuskaardi omanik ei saa oma kalastuskaardi õigust anda edasi teistele isikutele.

Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta tuleb esitada püügiaruanne iga kuu kohta püügikuule järgneva kuu 5. kuupäevaks sõltumata sellest, kas püügil käidi või saaki saadi. Kuna aprillikuu luba kehtib neli päeva ka maikuus, tuleb esitada püügiaruanne eraldi aprilli ja mai kohta. Aruannet saab esitada pilet.ee lehel või Keskkonnaameti maakondlikes kontorites.

Haugipüügi keeld veealade lõikes

  • Haugipüügi keeld kehtib:
  • merel 1. märtsist kuni 30. aprillini
  • siseveekogudel (sh Võrtsjärvel) 15. märtsist kuni 30. aprillini
  • Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 1. aprillist kuni 5. maini

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee