Tanel ja 1,1 kilone Viljandi ahven. Foto: Erakogu
Kalapüük
20. märts 2021, 16:00

Aasta rekordkala konkurss: suur ahven on hakanud liikuma (1)

Veebruaris hakkasid FB kalameeste gruppidesse laekuma ilusate ahvenate pildid.
Taku Kuusiku ja 1,165 grammi kaaluv ahven. Foto: Erakogu

METSAJÄRVE MONSTRUM. Taku Kuusiku püüdis 1,165 grammi kaaluva ahvena ühest Tartumaa metsajärvest. Kala võttis stingerit, mis tuli enne kala välja tõmbamist tamiili küljest lahti. „Vaatasin hetke juhmi näoga, kuidas kala auku tagasi vajub, kuni tuttav hõikas, et viska kähku käsi järele,“ kirjutab Taku Kuusiku. „Nii ka tegin, käsi koos jope varrukaga jääauku ning küüned, mida pole, läksid soomuse vahele. Hetk mõtlemist, vaikselt sain näpud lõpuste taha ja august välja. Adrekas möllas korralikult, kui kala jää peal ja sai igas poosis pilte tehtud.“

Et Eesti ahvenarekord on 2,8 kg, saab Taku Kuusiku oma ahvena eest kirja 41,61 punkti.

Tanel ja 1,1 kilone Viljandi ahven. Foto: Erakogu

VILJANDI JÄRV. FB-s Magnet Taneli nime all esinev ja kalale.ee-s Kalamees Tannina tuntud kõva kalamees sai Viljandi järvest kätte 1,1 kilo kaalunud ahvena. Ta kirjutab püügist nii: „Hommikul näitas kraadiklaas –26 kraadi. Mõtlesin kohe, et see mind ei murra ja lähen naudin Viljandi järvel ilusat krõbedat kalailma.

Hakkasin kohe kiirelt auke puurima ja otsima, kus on aktiivne kala. Kõva 1,5 tundi tööd. No krt, jälle kala ei söö nagu alati.

Ja siis lõpuks näitas korra kahte kurja mammat, aga vajusid kiirelt alla tagasi. Mõtlesin kohe, et siit ma enne ei tõuse, kui pauk ära käib. Möödus 5–7 minutit ja tõmbasin parve käima. Kutsusin tuttava vaatama, kuidas kohe pauk ära käib ja nii läkski. Nätaki – ja vajutas korralikult ära. 1,100 kg.“

Magnet Tanel saab 39,29 punkti.

KUIDAS OSALEDA? Konkursil osalemine on lihtne. Teie, head lugejad, saadate meile pildi enda püütud suurest kalast. Meie anname sellele rangelt erapooletult punkte.

Pole oluline, kas kala on haug, forell, linask või mõni muu uimeline veteasukas. Meie universaalne hindamismetoodika aitab ka eri liiki kalad omavahel joonele panna. See käib nii, et arvutame välja, millise osa moodustab konkursile saadetud kala kaal teadaolevast Eesti rekordist. Kui näiteks Eesti haugirekord on 22,7 kilo, siis 11,35 kilo kaaluva haugi eest saab konkursil täpselt 50 punkti, sest see moodustab rekordist 50%.

Igal kuul saab suurima kala püüdja auhinna ja aasta kala püüdja veel midagi eriti magusat.

KONKURSI REEGLID. Osaleja peab saatma pildid kalast koos lühikese püügikirjelduse (kust, millal ja millega püütud), kala kaalu ja enda kontaktandmetega aadressile [email protected].

Arvesse lähevad ainult osaleja enda tänavu Eesti vetest püütud kalad.

Kala kvalifitseerub konkursile, kui vähemalt ühel fotol on selle taustal mõõdulint. Žürii otsusel võib erandkorras kvalifitseeruda ka pilt, millel on mõni objekt (lant, ritv, rull vms), mis lubab ligikaudselt määrata kala suuruse.

Kõiki vaidlusi lahendab žürii, kuhu kuuluvad Eesti Kalastajate Seltsi esimees Andres Duuberg, Eesti Mereinstituudi teadlane Aare Verliin ja ajakirja Kalale! Looduses peatoimetaja Margo Pajuste.

Kivi kotti!

Osaleja annab konkursile kala pildi saatmisega AS Õhtuleht Kirjastusele õiguse kasutada fotot ajakirjas Kalale! Looduses ja teistes ÕK väljaannetes ilma täiendavalt luba küsimata. Samuti lubab ta ÕK-l töödelda oma isikuandmeid nii palju, kui see on konkursi raames vajalik.