KALASTUSHAAGIS. Merle Hendrikson enam jääl püüdes ei külmeta. Foto: Erakogu
Kasulik
21. märts 2021, 16:00

Kalale kõigi mugavustega

Kui kalal külmetamine lõplikult ära tüütas, laskis Merle Hendrikson valmistada saanile järelhaagise, milles võid püüda ka T-särgi väel.

Mugava ja köetava jääpüügihaagise tegi otsast lõpuni valmis Merle enda juhitav ettevõte KitmanThulema.

Veekindlast merevineerist haagisesse mahub sõidu ajaks neli inimest, mugavalt koos püüda saab kaks kalastajat. Haagisel on gaasil töötav soojendus ning põrandas kaks ava, millest saab jääpuuriga otse jäässe augu puurida ja sealt siis kala püüda.

Haagist saab transportida tavalise järelkäruga. Katsetuste käigus on selle konstruktsiooni parandatud, näiteks on nüüd suusad kaetud plastiga. Selgus, et metallsuusad kippusid jää külge kinni külmuma, kui jääaugust vähegi vett jääle valgus.

KES EI TAHAKS MUGAVUSI? „Ma olen hirmus külmakartlik,“ tunnistab Merle. „Vahet pole, millised kindad mul käes on, kui tõhusad on saapad või kas kasutan soojendavaid taldu, isegi patareidega sokke olen katsetanud – ikka hakkab lõpuks külm. Pealegi saavad naisterahval ühe kalastamispäevaga käed nii kahjustatud, et pärast nädal aega kreemitad ja üritada taastuda. Nüüd on need mured minevik.“

„Hästi mugav on soojas ja tuule eest varjul püüda, ei ole vaja isegi kinnaste peale mõelda,“ räägib Merle. „Teine asi, kui ilm on vihmane või tuul tugev, siis hakkab varustus jääd koguma ja pead seda lahti urgitsema. Nüüd pole ka seda muret. Kui on kõva tuul, saad põrandast kuni jääauguni asetada toru ja püüda selle seest.“

Seni prototüübi seisuses olevat haagist on plaanis senistele kogemustele toetudes mõnevõrra täiustada. Näiteks tuleks selle sisse ehitada kappe ja panipaiku, sest ebatasasel jääl sõites kipuvad asjad lendu tõusma.

Põhimõtteliselt võib iga huviline Kitman Thulemasse sisse astuda ja endale sarnase kalastushaagise tellida. Merle tunnistab aga, et kuna toode on nii noor, siis selle hinda ta praegu küll veel öelda ei oska.

Kuidas Merle kalastama hakkas

Merle ütleb, et sai kalapüügipisiku ühest eelmisest töökohast, kus mindi koos klientidega Ahvenamaale kalale. Merle sõrm sai kalapüügile antud kohe ja jäägitult.

Ainuke asi, et püügikaaslasi polnud eriti leida. „Suhteliselt vähe naisi püüab kala ja mehed ei taha võõrast naist oma seltskonda võtta,“ selgitab Merle. See kõik oli ammu. Nüüd on Merlel samade huvidega abikaasa, koos saab püüda erinevaid liike ja proovida eri püügiviise. „Vaid lendõng on veel proovimata,“ sõnab Merle.

 Visadus tõi rekordi

Merle seni suurim kala on 17-kilone lõhe Norrast. See peaks olema suurimaid lõhesid, mis eestlased on Norrast läbi aegade üldse saanud. Püüdmise aastal oli Merle kala tolle jõe suuruselt kolmas.

„Minul purunes toona illusioon, et Norras tasub ainult lant vette poetada ja kohe on kala otsas,“ muigab Merle. „Nädal aega olime nullitanud ja see kala tuli otsa tund aega enne kojusõitu. Mehed olid selleks ajaks juba loobunud.“