Kiivitaja – meie häälekas kevadekuulutaja

Rändlindude kevadise esimese lainega jõuab pärast kuldnokki, künnivareseid ja põldlõokesi tavaliselt neljandana kohale kiivitaja.

Kiivitaja rändelt saabumine on nihkunud järjest varasemaks.

Kui eelmise sajandi keskel nähti esimesi kiivitajaid alles märtsi lõpul või aprilli algul, siis tänapäeval on nad siin juba paastukuu (märtsi – toim) hakul, nii et nemadki tõendavad kliima soojenemist.

/---/ Vaenlaste ilmudes annab üks kaasadest hoiatussignaali ja asub pesitsusterritooriumi lähedale ilmujaid oma manöövrirohke lennuga heidutama, hallvaresega ka füüsilist kontakti pelgamata.

Kui röövlind heidutamise peale ei lahku, ründavad teda mõlemad paarilised ja neile ümbruskonnast appi rutanud kiivitajad ühisjõul. Ka põllule-niidule saaki luurima tulnud rebasest saadakse mitmekesi rünnates võitu.

Kährikkoeraga pole see nii hõlpus, pealegi tulevad nad metsatukast või võsast lagemaale kevadöö pimedamatel tundidel. Põllul kõndivale toonekurele kiivitajad naljalt tuult alla ei tee ning konnade, vihmausside ja suurte putukate kõrval satub selle kena tiivulise nokka nii mõnigi linnupoeg. /---/