Kevadtööd metsas – võitlus üraskiga, uue kultuuri rajamine ja hooldamine

Kevadel, kui lumi läinud ja maa sulanud, algavad metsaistutustööd. Käes on ka õige aeg hinnata metsa tervislikku seisundit ning vajadusel selle parandamiseks midagi ette võtta.  

Metsaomanikul tasub ennast kurssi viia ka toetuste-hüvitiste taotlemise ajakavaga ning kehtivate tulumaksusoodustustega.

Metsakonsulent Aadu Raudla märgib, et need metsaomanikud, kel taimed tellitud, peavad need kevadel niipea, kui n-ö labidas mulda läheb, ka maha istutama. Mida varem, seda parem, sest kui hilineda, võib jää ja lume niiskus pinnasest kaduda ning taimed jäävad kas kiduma või ei lähegi üldse kasvama.

„Niipea kui võimalik ehk kui maa on sulanud, tasub istutamisega kohe pihta hakata. Kui hilja peale jääda ning kui juhtub põuane kevad ja pinnas on liivane, võib taim kuiva kätte jääda,“ selgitab Raudla. „Samas tasub ka hinnata kasvukohta ja sinna istutamise mõttekust. Teadusuuringud näitavad, et kui metsas on varem esinenud juurepess, siis ei ole sinna kuuske mõtet istutada, sest nakatuda võib väga kiiresti. Mina ei poolda väga n-ö iga hinna eest istutamist. Tuleb vaadata, mis kõrval toimub ja hinnata, kas langi looduslikule uuenemisele jätmine ei ole parem lahendus.“

Sõltub muidugi kasvukohast, aga Raudla ütleb oma kogemusele tuginedes, et kui hooldus teha korralikult ja õigel ajal, võib looduslikule uuenemisele jäetud lank anda hiljem väga häid tulemusi. Näiteks moodustavad allesjäetud kased esimese rinde, kuusk aga tuleb teises rindes järele ja nii saab harvendusraiega raiuda nii, et sisuliselt on mets palju pikema aja vältel n-ö alles.

Omanik peab arvestama, et istutatud kultuur vajab järjekindlamat hooldamist ja kui jätta sellesse lünki, võib istutamiseks kulunud raha muutuda lihtsalt mahavisatud rahaks. Teine asi on siis, kui istutamise korraldab omaniku eest metsaühistu. Sel juhul võtab ühistu tavaliselt enda kanda ka edasise tegevuse oma liikme metsas ning nii on ka garanteeritud, et vajalikud tööd saavad õigel ajal tehtud.