Mets

Kroonika | Järvselja õppe- ja katsemetskonna 100 aasta juubel toob metsarahva kokku 

Risto Mets, 6. aprill 2021 06:00
Lossitaimla rajamine Järvseljal 1921. a. üliõpilastegaFoto: Metsandus- ja maaehitusinstituudi arhiiv
Metsandusliku õppetöö ja katseasjanduse ajalooline süda – Järvselja õppe- ja katsemetskond – saab tänavu saja-aastaseks ning Eesti akadeemiline metsameeste pere tähistab väärikat daatumit mitmete avalikkusele mõeldud sündmustega. Mõistagi sellisel viisil ja mahus nagu riiklik olukord parasjagu võimaldab.

Omaaegse Kastre-Peravalla metsandiku andis iseseisvunud Eesti vastne valitsus 1921. aasta 13. aprillil oma otsusega määramata ajaks Tartu Ülikoolile metsandustudengite õppepraktika läbiviimise kohaks.

Nimetatud metsade andmine ülikoolile polnud sugugi juhuslik. Toonastes Kastre-Peravalla mõisametsades käis metsade plaanistamine ja eesrindlik majandamine juba varem, sest Kastre mõisnik Nikolai von Essen ja hakkaja metsaülem Martin Maurach olid oma ajal väga ettevõtlikud majandusmehed. Nende mastaapsed kuivendustööd pälvisid tähelepanu tervel Tsaari-Venemaal.

1930 – Metsakasvatuse praktikum. Foto: Metsandus- ja maaehitusinstituudi arhiiv

Pärast teist maailmasõda viidi metsandusharidus üle 1951. aastal asutatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisu ja täna on akadeemia järeltulijaks Eesti Maaülikool. Õppemetskonna asutamisel seati kaks peamist ülesannet: võimaldada metsaosakonna üliõpilastele suviste õppepraktikumide korraldamist ning õppejõududele ja teadlastele metsanduslike uurimistööde läbiviimist.

Õigupoolest on metskonna funktsioon täna laiemgi. Oma praktikat teevad seal ka teiste erialade ja ülikoolide tudengid.

PUHKEHETK. Metsakasvatuse õppepraktikumil. Keskel istub prof. Oskar Daniel oma piibuga. Foto: Metsandus- ja maaehitusinstituudi arhiiv

Tähistamist aasta läbi

Järvselja ajalugu ja tänast päeva tutvustavad Sihtasutus Järvselja Õppe- ja Katsemetskond ning Eesti Maaülikool aasta vältel eriilmeliste üritustega. Neist esimene on plaanis 13. aprillil kell 13.

Juubeliseminaril „Järvselja aeg ja inimesed läbi sajandi“ esinevad tervitustega Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Järvselja õppe- ja katsemetskonna metsaülem Tanel Piir, maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid ning keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Pikemate ettekannetega esinevad metsandusajaloolane Toivo Meikar ja õppemetskonna kauaaegne juht Heino Kasesalu, tudengielust Järvseljal kõneleb looduse- ja metsamees Hendrik Relve ning professor Ahto kangur tutvustab sealsete metsade väärtusi metsateaduse varaaidana. Seminar lõpeb postmargi „Järvselja 100“ esitluse ja juubelipuu istutamisega jahilossi aeda.

Juubeliseminari organisaator ning päeva juht on Metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Ivar Sibul. Sõltuvalt viiruse levikust tagatakse osavõtjate eraldatus ja turvalisus.

Järvselja 100. Foto: Eesti Maaülikool