Hooldusraie erametsas. Foto: eramets.ee
Mets
7. aprill 2021, 06:00

Metsauudiseid | Metsanduse uue arengukava panevad kokku teadlased (7)

Keskkonnaminister Tõnis Mölder kutsus metsanduse arengukava koostamiseks kokku uue juhtkogu, kuhu kuuluvad Eesti ja Helsingi ülikoolide metsanduse ja seotud valdkondade teadlased.

Juhtkogu alustab tööd aprillis ja selle eesmärk on järgmise aasta lõpuks arengukava kokku panna.

Minister kinnitab, et juhtkokku nimetatud teadlaste valikul konsulteeriti Teaduste Akadeemia ja ülikoolide juhtidega.

Uue juhtkogu valikul lähtuti printsiibist, et selles oleksid esindatud erinevate ülikoolide ja metsandusega seotud valdkondade teadlased, mis tagab laialdastel teadmistel, põhjalikul analüüsil ja tasakaalus lähenemisel põhineva lõpptulemuse.

Minister tänab kõiki huvirühmi, kaasamõtlejaid ja arutlejaid seni tehtud töö eest. „Protsess ning kogutud ja läbitöötatud materjalid on väga mahukad ja väärtuslikud. See on hea tulemus, millele toetudes saab uus juhtkogu tööd alustada,“ sõnas keskkonnaminister.

Uus juhtkogu alustab tööd aprillil algul, mil on plaanis valida esimees ning kohtuda metsanduse uue arengukava mõjude hindamise metoodika koostajaga. Esimesel kohtumisel pannakse paika ka edasine tööplaan ja võtmeteemad.

Metsanduse uue arengukava juhtkogu liikmed on

• Kajar Köster – häiringuökoloogia dotsent / Helsingi Ülikooli akadeemia teadur; Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige

•Arne Sellin – ökofüsioloogia professor (Tartu Ülikool, ökoloogia- ja maateaduste instituut, ökofüsioloogia õppetool)

• Maie Kiisel – Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste analüütik; teadustöö põhisuunad: keskkonnateadvus ja -kommunikatsioon

• Urmas Varblane – rahvusvahelise ettevõtluse professor (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond); Eesti Teaduste Akadeemia majandusteaduste akadeemik (humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond)

• Veiko Uri – metsaökosüsteemide professor (Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool); Eesti Teaduste Akadeemia metsanduse akadeemik

• Henn Korjus – metsakorralduse professor (Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool)

• Rein Drenkhan – metsapatoloogia professor (Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool)

• Triin Reisner – Riigikantselei strateegiabüroo nõunik, vastutab keskkonna-, energeetika- ja transpordipoliitika valdkondades seisukohtade kujundamise eest

• Marku Lamp – Keskkonnaministeeriumi eluslooduse valdkonna asekantsler

Eestimaa Looduse Fond (ELF) märgib, et uues juhtkogus pole mitte ühtegi looduskaitsebioloogiaga tegelevat teadlast. Kritiseeritud on ka huvigruppide välja jäämist juhtkogust.

Keskkonnaministeerium

Piilub. Foto: Mati Kose

RMK uuendas kodumetsade kaasamise korda

RMK uuendas kohalike kogukondade igapäevaste tegemiste, vajaduste ja huvide jaoks tähtsates riigimetsades vajalike metsatööde planeerimise juhist.

Kõrgendatud avaliku huviga metsade hulka kuuluvad teiste hulgas asumilähedased ja sageli külastatavad metsad, mille puhul RMK kaasab metsatööde planeerimisse ka kohalikud elanikud.

Uuenenud juhis loob selgust, millises etapis, kuidas ja milliseid ettepanekuid RMK neilt ootab. Seejuures ootab RMK arvamusi juba enne metsatööde kava koostamist ehk vahetult pärast metsatööde kavatsusest teavitamist.

Kõrgendatud avaliku huviga alade metsatöödega seotud teave avaldatakse RMK kodulehel ja RMK Facebooki lehel, samuti teavitatakse e-kirjaga kohalikku omavalitsust ja kontaktandmete olemasolul kohalikke, keda metsatööd otseselt mõjutavad.

RMK

Valminud on uuring 2008‒2018 makstud erametsanduse toetustest ja nende mõjust

Erametsakeskuse koostatud uuring sedastab, et metsa uuendamise toetuse maht on perioodil 2008‒2018 peaaegu kahekordistunud ning metsaomanikud esitavad toetuse taotlusi oluliselt suurema tööde mahu kohta, kui toetuse eelarve võimaldab välja maksta.

Metsa inventeerimise toetuse eelarve on viimastel aastatel vähenenud. Eelarve vähenemisega on kasvanud füüsiliste isikute osakaal toetuse saajate hulgas.

Metsaühistu toetuse kasutamine on viimastel aastatel vähenenud, kuid ühistute liikmete arv suurenenud. Metsaühistu toetust on viimastel aastatel mõjutanud toetuse maksimummäära vähenemine.

Metsameetme toetust kuni 30-aastase metsa hooldusraieks kasutavad enim juriidilised isikud. Suurem osa erametsamaast kuulub siiski füüsilistele isikutele. Toetuse sellise jagunemise põhjus on tõenäoliselt selles, et juriidilised isikud majandavad oma metsa aktiivsemalt.

Nõustamistoetuse osas tekitavad konsulentidele suurt töömahtu toetuste menetlemisega seonduvad teemad. Tulevikus võivad muutuda olulisemaks ka metsakaitselised küsimused.

Uuring on leitav aadressil eramets.ee.

Hooldusraie erametsas.

Noore metsa hooldamist toetatakse tänavu suuremas mahus

Metsameetme toetusvooru, mille põhifookus on noores metsas hooldusraie tegemisel, tänavuseks eelarveks kinnitati enam kui 1,91 miljonit eurot, mida on ligi 100 000 eurot rohkem kui mullu.

Lõviosa sellest makstakse hooldusraie tegemiseks kuni 30-aastastes puistutes.

Erametsaomanike huvi hooldusraie tegemiseks ja selleks toetuse küsimiseks on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud – kui 2019. aastal küsiti hooldusraie tegemiseks metsameetmest toetust 1,47 miljonit eurot, siis eelmisel aastal 1,87 miljonit.

Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auna sõnul näitab see erametsaomanike teadlikkuse tõusu hooldusraie vajalikkusest.

„Õigeaegne hooldusraie on kvaliteetse tulevikumetsa võti – liiga tihe puistu raiutakse hõredamaks, andes allesjäävatele puudele valgust ja ruumi,“ selgitas Aun.
Lisaks reguleeritakse nii metsa liigilist koostist, parandatakse sanitaarset seisundit ning vastupidavust tormi- ja lumekahjustustele. Ehkki hooldusraie on metsaomanikule valdavalt kulu, on see vajalik, et tulevikuks küpseks saav mets maksimaalselt tulu toodaks.

Hooldusraie toetusmäär on kuni 159 eurot hektari kohta ning varasemad aastad on näidanud, et kõik nõuetekohased hooldusraie toetuse taotlused saavad ka rahastatud. Lisaks hooldusraie tegemisele saab metsameetmest toetust küsida ka kasvavate puude laasimiseks, ulukikahjustuste ennetamiseks ja tormis hukkunud metsa taastamiseks.

Toetustaotlusi võetakse 2021. aastal vastu 22. septembrist 6. oktoobrini e-Pria portaalis. Ehkki tööde tegemisega võib tavaliselt alustada pärast toetustaotluse esitamist, tasub kohaliku metsaühistuga ühendust võtta aegsalt, et spetsialistide abiga vajalikud tööd metsas kaardistada. Metsaühistu aitab omanikku vajadusel nii tööde planeerimisel, teostamisel kui ka toetustaotluse koostamisel.

Metsaühistute kontaktid leiab erametsaportaalist 

Toetusvooru tingimuste ja toetatavate tööde kohta saab lähemalt lugeda siit

Merikotkas. Foto: Urmas Haljaste

Erametsaliit: looduskaitselised piirangud ei peaks olema üksnes maaomaniku kulu

Uued kavandatavad kaitsealad Ida-Virumaal puudutavad sadade piirkonnas elavate ja metsaga elatist teenivate inimeste toimetulekut. Piirangute tõttu saamata jääv tulu jääb maaomanikele suures osas hüvitamata.

Erametsaliit leiab, et kuivõrd keskkonnakaitse on kõigi ühiskonnaliikmete ühine huvi, ei tohiks koormis langeda ainult metsaomaniku õlgadele.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on lendorava kaitsmine jäetud peamiselt metsaomanike hoole ja vastutuse alla. „Metsaomanike saamata jääv tulu ületab kompenseeritavad summad mitmekordselt. Ammugi ei kompenseeri riik omanikele aastakümnete jooksul juba tehtud investeeringuid,“ ütleb Eelmaa. „Ühiskondlikult on ebaõiglane seada looduskaitse kinnimaksmine ainult maaomanike õlgadele. Ühise hüve nimel peaksid panustama kõik ühiskonna liikmed.”

Eelmaa sõnul saaks olukorra lahendada maadevahetuse taastamisega. „Riik peaks metsaomanikele võimaldama kõrge loodusväärtusega maade vahetamist samaväärse majandatava maatulundusmaa vastu samas piirkonnas. Riigil on piisavalt maid igas vallas, et tagada eraomanikele sobivate maade leidmine,“ lausub ta.

Keskkonnaamet soovib moodustada 12 uut lendorava püsielupaika ning laiendada seniseid püsielupaiku ja Tudusoo looduskaitseala. Kokku soovitakse täiendavalt kaitse alla võtta umbes 1800 hektarit, millest 669 ha on eramaadel. Samuti kavandab Keskkonnaamet Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul Alutaguse rahvuspargi laiendamist.

Pangametsad Haabneemes. Foto: tanel Niklus

Üldplaneeringutega metsa majandamisele seatud kitsendused on nüüd kõigile nähtavad

Keskkonnaamet uuendas metsaregistri kaardikihi teavet, mis sisaldab kohalike omavalitsuste poolt üldplaneeringutega seatud kitsendusi metsade majandamisele.

Uuendatud teave aitab metsateatistega seotud otsuste langetamisel paremini arvestada kohalike kogukondade soovidega enda piirkonna metsade majandamisel.

Aadressil register.metsad.ee/# tuleb kaardikomplektis „Muud“ aktiveerida kaardikiht „Üldplaneeringute piirangud“.

Täpsustatud kaardikihil on üldplaneeringutega seatud kitsendusi metsade majandamisele 20 kohaliku omavalitsuse territooriumil kogupindalaga 33 429 ha.

Võrreldes varasema teabega, lisati kaardikihile veel kolme kohaliku omavalitsuse seatud kitsendused. Metsade majandamisele seatud kitsenduste pindala suurenes 12 245 ha võrra. Valdavalt on üldplaneeringute kaudu seatud kitsendused seotud lageraie keelamisega või lageraielangi suuruse piiramisega asulate lähedastes metsades. Samuti on üldplaneeringute kaudu kaardikihile märgitud palju selliseid metsaosi, mille kohta esitatud metsateatisi soovivad kohalikud omavalitsused enne kinnitamist kooskõlastada. See aitab kohalikel omavalitsustel arvestada kogukondade soovidega kodukohametsade majandamisel.

Metsateatiste menetlemisel on võimalik arvestada vaid selliste üldplaneeringus sõnastatud kitsendustega, mis on kõigile osapooltele üheselt arusaadavad ega jäta võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Kahjuks on praegu kehtivates üldplaneeringutes kitsendusi sõnastatud ka selliselt, et nendest on võimalik erinevalt aru saada. Nii on kohalike metsade majandamisel tekkinud vaidlusi nii kohaliku kogukonna sees kui ka väljaspool. Keskkonnaamet paneb kohalike omavalitsuste esindajatele südamele, et uute koostamisel olevate üldplaneeringute puhul saaksid arvamust avaldada erinevad huvirühmad. On oluline, et planeeringutesse kantud kitsendused oleksid sõnastatud selgelt ja korrektselt.

Varem kogus Keskkonnaamet teavet kohalike omavalitsuste seatud kitsenduste kohta metsade majandamisele 2017. aasta sügisel. Esimest korda kanti üldplaneeringutega seatud kitsenduste teave metsaregistrisse 2018. aasta keskpaigas. Teavet tuli uuendada ennekõike seetõttu, et esialgse kaardikihi koostamisest on möödunud üle kolme aasta ja üldplaneeringutes on tehtud muudatusi.

Keskkonnaamet

Marek Metslaid.

Keskkonnaministri nõunikuna asus tööle metsateadlane Marek Metslaid

Keskkonnaminister Tõnis Möldrit nõustab tunnustatud metsandusteadlane, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid.

Metslaid on metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli doktorikraadiga metsaökoloogia vanemteadur. Ta juhib õppetoolis metsabioloogia töörühma. 

Keskkonnaagentuur: meie metsade tervislik seisund on hea

Kui võrrelda võravaatluse ja kahjustuste hindamise tulemusi teiste Euroopa riikidega, on meie metsade seisund hea.

Aastaid 2019 ja 2020 neile eelnevate aastatega võrreldes võib öelda, et väga vähesel määral on nii kuuse kui ka männi okkakadu meie metsades suurenenud. Kuuse puhul on üheks põhjuseks vaatlusaluste puistute vananemine. Ligi 40% neist on vanemad kui 80 aastat ja vanemates puistutes on loomulik ka suurem okkakadu.

Noor kuusk. Foto: Mati Kose

Teiseks põhjuseks on 2019. aastal kuuse-kooreüraski tekitatud kahjustuste arvu suurenemine, mille tõttu paljud puud hukkusid. Õnneks saadi kahjuri rüüste kontrolli alla ja 2020. aastal seda kahjustust metsaseire aladel ei registreeritud.

Hariliku männi puhul on alati olnud võrade hinnangu arvestatavaks teguriks võrsevähk. Sellest seenhaigusest on kahjustatud ligi 10% vaatluspuudest, kuid positiivne on see, et alles viis aastat tagasi oli see näitaja mitu korda kõrgem.

Mändide seisund sai tagasilöögi osaliselt 2018. aastal esinenud põuaperioodi tõttu, mil kuivemates kasvukohatüüpides seisund veidi halvenes.

Sademete, mullavee, okka- ja variseseire tulemused näitavad, et olulist saastet ega toitainete puudust viimastel aastatel ei ole olnud ja olukord on stabiilne. Metsamullaseire varasemad tulemused näitavad, et raskmetallide hulk on metsamullas perioodil 1993‒2008 vähenenud.

Eesti metsaseire sai alguse 1988. aastal ja on üheks osaks Euroopa metsaseire programmist ICP Forests (International Cooperative Programme on Assessment and Monitoring of Air Pollution Effects on Forests).