Kalapüük
16. aprill 2021, 13:34

Eesti Kalastajate Selts: pakume lihtsaid ja selgeid lahendusi

Kas ahvenat ikka peab merest ka kudeajal püüdma? Miks riik Väikese väina tammi kuidagi avatud ei saa?

Eesti Kalastajate Selts toob välja konkreetsed ettepanekud mitme aktuaalse probleemi parandamiseks.

VÄIKESE VÄINA TAMMIAVAD. See teema jääb paisude kõrval veidi varju, kuid probleem on sama ‒ vesi, kala ja paadid ei pääse tammi tõttu liikuma. 2016. aastal palus toonane keskkonnaminister Marko Pomerants arutada tammiavade küsimust ning toona väitsid mereteadlased eesotsas Tarmo Soomerega, et Väinatammi avad ei parandaks midagi: „Kalavarud on vähenenud kogu Läänemeres ja väin pole erand.“

Tammiavade hinnaks pakuti 10 miljonit eurot. Tänaseks on selgunud, et tammi tasapinda tõstmata kujuneb kahe 28 meetrit laia ava tegemiseks suurusjärgus 1,6 miljonit eurot.

Heiki Hanso on viimastel aastatel vedanud Väikese Väina Seltsi ning selle aja jooksul on selts lahti kaevanud Tillunire ja Tohlu kraavi Väinatammil ning Maasi kraavi Väinatammi põhjapoolses osas. Viimast ei lubanud Keskkonnaamet terves ulatuses teha, sest Orissaare-poolne kraaviosa oli nii kinni kasvanud, et tänastelt kaartidelt on kraavisängi tuvastada võimatu. Uue kraavi kaevamiseks on vaja vee-erikasutusluba ja Natura 2000 kaitsealal on selle saamine raskendatud. Hetkel on pool kraavi puhastatud ja seal käib elu, teine pool kraavist on endiselt läbimatu. Kraavides on näha kala liikumas.

Huvitav oleks Tilluniresse paigaldada sarnane seirekaamera, nagu on Pirita ja Purtse jões. See näitaks ära, millised liigid Väikese väina kahe poole vahel liiguvad. Nii kalurite jutust kui ka nende püügipäevikutest tuleb välja, et ahvenasaagid on pärast kraavide puhastamist paranenud.

Väike väin on olnud tähtis kudeala ka siiale. Teadlaste viimased uuringud näitavad, et seegi liik pole väinast täiesti kadunud.

Pärast avade tegemist ja kogunenud muda liikumapääsemist on väin ilmselt kaks-kolm aastat šokiseisundis.

EKS-i pakutav lahendus. Riik peaks lõpule viima kunagi alustatud tammiavade rajamise. Ideaalis võiks üks truup olla umbes 2 meetrit kõrge, et veetase ei dikteeriks paadiga tammi alt läbisaamist.

PÜÜNISTE SUUR ARV MERES JA AHVENAPÜÜK KUDEAJAL. EKS ja mitmed teised organisatsioonid on välja pakkunud ahvenapüügi keelu meres kudeajal, kuna ahvenavaru seis rannikumeres on äärmiselt halb. Tartu Ülikooli Mereinstituudi kalateadlaste soovitus on ahvenapüük paariks aastaks üldse peatada, et populatsioon saaks taastuda. Seda soovitavad teadlased piirangute kehtestamisel igal aastal. Kahjuks pole Keskkonnaministeerium teadlasi ja harrastajate organisatsioone kordagi kuulda võtnud.

PÜÜNISTE SUUR ARV MERES JA AHVENAPÜÜK KUDEAJAL. Ahvena kudeajal tehtud aerofotodelt on näha Pärnu lahes ligi 100 mõrda. Mõrrad on seatud püügile 50-meetriste vahedega, kohati kilomeetripikkuste jadadena. Kalurid on ka ise öelnud, et Pärnus lahes on suure lubatud püüniste arvu tõttu liiga kitsas. Samuti pidi ahvena kudu kleepuma mõrralinade külge. Kudeajal püütud ahven on kõhn ja tema liha vesine. Tagatipuks alandavad kevadel püütavad suured kogused kokkuostuhinda.

EKS-i pakutav lahendus. Võtta kude ja kuderände ajal püünised merest välja.

Püünised Pärnu lahes.

KOKKUVÕTTEKS. Selle kõige peale võiks küsida, kuidas kalur peaks ära elama? Uuringud on näidanud, et harrastajate loodav tulu on suurem kui kutseliste oma. Rein Järvekülje läbi viidud uuringust tuleb välja, et ühe harrastuslikult püütud meriforelli hinnaks kujuneb 140 eurot. See number on saadud, lüües kokku kulud majutusele, kütusele, paadile, kalastusvarustusele, kohalikule toidule, giididele, laevapiletitele jne. Meriforelli esmakokkuostuhind Eestis oli 2020. aastal aga keskmiselt 7,72 eurot kilo.

Need arvud pole kindlasti omavahel võrreldavad, kuid annavad aimu, kui ebaefektiivselt Eesti veekogusid majandatakse. Tasub küsida, kas sel moel kümne küünega rannakalandusest kinni hoidmine on mõistlik. Ehk on lõpuks aeg asetada eurorahade eest soetatud püünised kudejõgede suudmeümbruste asemel muuseumide seintele?

Ahvenale sobivad kudetingimused saabuvad tavaliselt aprillis-mais, sel ajal püütakse ligi pool terve aasta saagist.
Aastaid on kõlanud ka teadlaste soovitus riigil ajaloolised püügiõigused tagasi osta. Vaatame Pärnu maakonnas lubatud püüniste arvu ja nendega püütud ahvenakogust.

Kasutatud kirjandus

Püügiandmed: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/kalamajandus-ja-kutseline-kalapuuk/puugiandmed

Aerofotod: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline

Esmakokkuostuhinnad 2020. aastal: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/kalandus/kala-keskmised-esmakokkuostuhinnad-2020.pdf

„Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine“. Rein Järvekülg, TÜ, 2019.