MTÜ Saaremaa Kalavaru: anname haugile hoogu!

Püügisurve Saaremaa kaladele aina kasvab ja seetõttu vajavad haugivarud turgutamist.

MILLES PROBLEEM? Harrastuslik kalapüük muutub Eestis üha populaarsemaks ja see toob ka Saaremaale üha enam kalastajaid.

Püügikoormus on kõrge ja tänast tegevust või tegematajätmist saame hinnata alles aastate pärast. Mõistlik oleks tulevikule mõelda juba praegu ja ennetada võimalikke negatiivseid tagajärgi.

Uuringute järgi ei ole täna Saaremaa haugivarud veel otseselt ohus. Ka tänavu kehtima hakanud 5 kala norm päevas harrastuspüüdjatele aitab kindlasti kaasa haugivarude hoidmisele. Paraku ei ole täna piisavalt võimekust ja ressursse, et teostada selle piirangu efektiivset kontrolli.

Merevee kvaliteet on halvenenud, kevadised suurveed ei ole enam need, mis olid 10‒20+ aastat tagasi (positiivne erand tuleb küll sellel kevadel), inimtegevuse tagajärjel kaovad kudealad ning tekkinud on haugide kudelõkse (kalad koevad, aga mari jääb kuivale).

Tasub välja tuua kokkuvõte haugivarude kohta Väinameres 2020. aastal koostatud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi aruandest: „Töönduslik haugisaak on Väinameres kahel viimasel aastal suurenenud ja vaadeldus perioodil (2007‒2019) oli saak kõrgeim 2019. aastal. Kõrge haugisaagi põhjuseks ei ole ilmselt varu ülihea seis, vaid senisest intensiivsem püük, mis võib varu lähiaastail langusse viia.“

MIDA TEHA? MTÜ Saaremaa Kalavaru loomise ajendiks on Saaremaa kalavarude säilimisele ja suurendamisele eraalgatuslikus korras kaasa aitamine. Soovime panustada erineva tegevuse kaudu sellesse, et ka tulevikus säiliks võimalus kala püüda nii harrastuspüüdjatel kui ka kutselistel kaluritel. Lähtume printsiibist, et kui tahad midagi saada, tuleb midagi ka vastu anda.

Meie eesmärk on kaasata ühingu liikmeteks peamiselt harrastuskalastajaid, kes kannavad ühingu asutajatega samu väärtusi ‒ see on säästlik ja jätkusuutlik kalapüük. Samuti soovime koostööd kutseliste kaluritega. Kalavarude säilitamine ja parendamine on meie kõigi ühine eesmärk.

Et ühingu tegevus oleks jätkusuutlik ja eesmärgipärane, sealjuures ka mõõdetav ja seaduspärane, teeme koostööd teadlaste, riigiasutuste, erinevate seltside ja ühingutega.

KUIDAS TEHA? Esimeseks tegevuseks oleme planeerinud haugide asustamise. Parim moodus kalavarusid taastada oleks keskenduda kudealade taastamisele ja loomisele. Ent kuna see tegevus on üsna aeganõudev (kokkulepped maaomanikega, bürokraatia), siis alustame haugide asustamisest. Kui täna asustatud kalad on juba omakorda suguküpsed (3‒4 aasta pärast), siis oleks selleks ajaks neile loodud ka paremad kudetingimused.

Alates 2020. aasta suvest oleme sel teemal konsulteerinud kalateadlaste, Keskkonnaameti, Eesti Kalastajate Seltsi, Haaslava kalakasvatuse spetsialisti Riina Kalda ja mitmete teiste ekspertidega. Teadlaste soovitus on püüda n-ö materjal ehk marjakalad Saaremaalt, et mitte tuua sisse näiteks Emajõe vesikonna haugi, ehki seda on varasemalt ka tehtud. Tsiteerime Markus Vetemaad Mereinstituudist: „Teoreetiline halb stsenaarium näeb välja selline, et „võõras kala“ konkureerib kasvuperioodil kohalikuga, aga koeb „valel ajal valesse kohta“ ning asustamine ei too kaasa soovitud pikaajalist positiivset mõju.“

Eestis on hea haugikasvatuse kompetents Haaslava kalakasvatusel. Kalakasvatuseksperdi hinnangul on kõige optimaalsem asustada 5-grammiseid ehk umbes kuuvanuseid haugimaime. Kuna haug muutub sisuliselt kohe pärast koorumist kannibaliks, siis mida kauem neid koos järelkasvatada, seda väiksemaks haugide kogus muutub. Tuginedes ka Läti haugide asustamispraktikale, on 5-grammiste kalade asustamine kõige mõistlikum. Kalad on juba piisavalt tugevad, et ellu jääda ja nii ei teki ka suuremat kadu kannibalismi näol.

Kindlasti on marja kunstlikult viljastamine ja kalade järelkasvatamine oluliselt tulemuslikumad kui täna loodusliku kude õnnestumine.

Kuna projektile on andnud eksperthinnangu ja heakskiidu teadurid, siis on nende huvi projektis ka kaasa lüüa kalade keemilise märgistamise osas. Nii on võimalik teha teaduslikke uuringuid haugide liikumisest ja projekti tulemusi on võimalik tulevikus reaalselt mõõta.

MIS SAAB EDASI? Alustame koostöös teadlaste ja Keskkonnaametiga ohus olevate ja kadunud kudealade kaardistamist. Seame need tähtsuse järjekorda ning hakkame neid parandama ja taaslooma. Samuti oleme huvitatud võtma eraalgatuslikus korras (KIK-i, Saarte Kalanduse toel) käsile n-ö haugivabrikute loomise Saaremaale, võttes aluseks Rootsi praktika.

Asustusprojekti maksumuse katame eraannetuste ja liikmemaksudega. Samuti on projektis igati oodatud kõigi soovijate reaalne panus vabatahtliku tööna. Kooskõlastused ministeeriumi, teadlaste ja Keskkonnaametiga on olemas, alustame tööga aprillis ning suve alguseks peaks Saaremaa juurde saama 20 000-60 000 haugimaimu.

Meie eesmärk on kaasata MTÜ tegemistesse võimalikult palju loodusest ja kalavarudest hoolivaid eraisikuid, kasvatamaks nii ühiskonnas tunnet, et ka iga inimene ise saab midagi ära teha. Sel moel saame kõik koos anda loodusele midagi tagasi, igal aastal ja jätkusuutlikult.

Kui soovid MTÜ Saaremaa Kalavaru tegemistes kaasa lüüa ja/või anda enda panus rahalise toetuse näol, siis anna endast märku meiliaadressil [email protected].