SÖÖ VÄRSKELT! Seenetoidud võivad seistes kiiresti rikneda.Foto: Shutterstock
Kasulik
22. aprill 2021, 06:00

(Kevad)seenemürgistusest saab hõlpsalt hoiduda

Nagu igal kevadel, saab varsti korjata esimesi maitsvaid söögiseeni. Kahjuks võime ilmselt peagi kuulda ka esimestest seenemürgitustest.

Kõige olulisem reegel igasuguste seente korjamisel kõlab nii: korja ainult neid seeni, mida tunned täiesti kindlalt.

Tihtipeale ilmuvad kevaditi artiklid, kus julgustatakse inimesi korjama peagi nina maa seest välja pistvaid esimesi seeni. Paraku teab inimene kevadseentest tavaliselt üsna vähe ja eksitused võivad kaasa tuua saatuslikke tagajärgi.

„Kevadel kasvab palju seeni, kuid söödavuse seisukohalt tuleks teada kogritsaid, mürkleid ja kurreleid,“ ütleb Loodusmuuseumi vanemkuraator ja pikaajaline seenenäituse eestvedaja Loore Ehrlich. „On ka neljas seen – kevad-võluheinik –, kuid tema hakkab kasvama umbes kuu aega hiljem kui mürklid, kogritsad ja kurrelid. Üldiselt tuntakse kevadseeni oluliselt halvemini kui sügisel kasvavaid. Paljud on üldse välistanud, et kevadel võiks metsast seeni leida. Samas on tekkimas väga lahe seenehuviliste ring, kes on väga hästi kursis ka kevadiste seentega. Aga ka neil juhtuvad mürklid, kogritsad ja kurrelid omavahel segamini minema.“

KEVADKOGRITS. Seda seent võib leida kasvamas liivasemates kohtades juba aprillist ja kuni juunini. Foto: Eesti Loodusmuuseum

KUPATAMATA KOGRITS VÕIB TAPPA. Kurrelid ja mürklid on ohutud, aga kogritsad vajavad kupatamist. „Kurrel on kõige lihtsamini ära tuntav – tal on kübara serv terves ulatuses jalast eemal, mis on unikaalne tunnus. Mürklitel ja kogritsatel on need kokku kasvanud. Kurrel on pikema ja sihvakama jalaga, aga mõni seen võib olla ka madalam,“ selgitab Ehrlich. „Mürklid ja kogritsad võivad esialgu tunduda üsna sarnased, kuid nende eristamine on elulise tähtsusega. Nimelt tuleb kogritsaid enne söömist kindlasti kupatada, aga mürklid võib kohe pannile panna. Nii kogritsaid kui ka mürkleid on mitut liiki, kuid mürgisuselt ja seega ka valmistamisviisilt on liigid sarnased.“

Kupatamise vajadust saab meelde jätta väikeste mnemotehniliste võtetega. „Esiteks tuleb meelde jätta nimi,“ jätkab Loore Ehrlich. „Siin kehtib tagurpidine loogika – ehkki mürkli nimes on sees mürk, pole ta siiski mürgine. Selleks et olla kindel, kumb vajab kupatamist, tuleb jätta meelde, et kevadseentele tuleks teha ajupesu. Aju viitab kogritsa pinnale – see on kurruline nagu inimese aju. Pesemine viitab aga kupatamisele ehk rohkes vees keetmisele. Õigesti valmistades muutub kogrits söödavaks, kuid toorelt võib olla isegi surmav, kuigi seda pole viimastel kümnenditel õnneks juhtunud.“

ÜMARMÜRKEL. Levinud peamiselt Põhja- ja Lääne- Eestis, kus kasvab aedades, parkides, metsaservadel ja -tukkades,puisniitudel ja loometsades. Foto: Eesti Loodusmuuseum

„Mürkli pind on kärjeline,“ õpetab Ehrlich. „See pole nii korrapärane kui mesilaste kärg, kuid siiski äratuntavalt kärjeline. Kärjed võib panna otse pannile.“

Selleks et seentel vahet teha, tuleb silma harjutada ja pilte korduvalt vaadata, et treenida visuaalset mälu, paneb Ehrlich seenehuvilistele südamele. Selleks sobib hästi Loodusmuuseumi kodulehel piltide vaatamine.

„Kogritsaid kupatades tuleb olla ettevaatlik, sest ka kupatamisaurudest võib saada mürgistuse,“ hoiatab Mürgistusteabekeskuse juhataja Mare Oder. „Mürgistuse vältimiseks tuleb tagada korralik ventilatsioon või tuulutus – aknad ja uksed tuleks lahti teha, et mürkaurud saaksid välja minna ja perenaine jääks terveks.“

KURREL. Kasvab samuti aprillist juunini, enamasti niisketes haavikutes ja haavasegametsades. Foto: Eesti Loodusmuuseum

KORJA NEID, MIDA TUNNED! „Seente puhul kehtib kuldreegel, et korja ainult neid seeni, mida kindlalt tunned,“ ütleb Mare Oder. „Tundmatutega katsetamine võib ohtlikult lõppeda.“ Loore Ehrlich nõustub temaga ja lisab: „Kevadseenest on ehk kurrelid kõige lihtsamini äratuntavad.“

„Tundmatuid või vähetuntud seeni ei tohi korjata mõttega, et küll ma need kodus ära sorteerin,“ sõnab Oder. „Seened lähevad korvis lihtsalt katki ja hiljem pole neid enam võimalik tuvastada.“

„Kui soovite uusi seeni tundma õppida, on parim viis leida hea seenekorjaja ehk isiklik seenejuht ja koos temaga metsa minna,“ soovitab Ehrlich. „Järgmine variant on usaldusväärsed raamatud. Kuid seeneraamatute osas tuleb olla kriitiline, sest ka seal levib müüte. Näiteks arvatakse, et mürgised seened ei ussita. Tegelikult ussitavad ka valged kärbseseened. Usaldada saab eelkõige mükolooge.“

SÖÖ VÄRSKELT! Seenetoidud võivad seistes kiiresti rikneda. Foto: Shutterstock

KUIDAS MÜRGISTUSE PUHUL TOIMIDA? „Kui seenemürgistus tekib, tuleb helistada mürgistusinfo telefonile 16 662,“ ütleb Mare Oder. „See on avatud ööpäev läbi ja helistada tuleks esimesel võimalusel. Keskmine kõne mürgistusinfoliinile kestab 3 minutit ja selle jooksul saame aru, kui ohtlik olukord on ning kuidas edasi toimida. Enamasti saab patsient koju jääda.“

Mürgistusõnnetuste esmaabiks on tihti vaja aktiivsütt ja seda peaks varuma igasse kodusse täiskasvanu kohta 50 mg, soovitab Oder. „Seda ei tohiks siiski ise manustada, vaid ainult mürgistusinfoliini nõustajate juhendite järgi, sest tegemist on ravimiga, millel on oma kõrvaltoimed.“

Samuti tuleks siinkohal ümber lükata üks levinud müüt. Arvatakse, et kui saate seenemürgistuse, tuleks alles jäänud seenetoit või ka okse haiglasse kaasa võtta, et tuvastada, millise seenega oli tegemist. Tegelikkuses neid ei analüüsita, seega võib „asitõendid“ lihtsalt ära visata.

Samuti tuleb meeles pidada, et alla 2-aastased lapsed seeni ei sööks – järgneb pikk oksendamisperiood. See pole küll otseselt ohtlik, aga väga ebameeldiv.

LOE LISAKS: 

Seenerooga söö ainult värskelt

„Seenetoit tuleb ära süüa värskelt – seda ei tohi säilitada üle ühe päeva,“ ütleb Mare Oder Mürgistusteabekeskusest. „Seen rikneb toidus väga ruttu ja nii võib saada tõsise toidumürgistuse. Mürgistusinfoliinile tuleb ka kõnesid, kust selgub, et seenetoitu tehakse n-ö ette, pannakse külmkappi ja süüakse mitu päeva. Samuti kogutakse seened vanni ja hoitakse seal toatemperatuuril. Seeni tuleks aga neis olevate toksiinide tõttu pigem karta.“

Teede äärest ei maksa seeni korjata

„Mürklid kasvavad meelsasti koduaedades, peenras, kooremultšil, terviseradadel ja ka linnades,“ selgitab Loore Ehrlich. „Siiski tuleb vältida seente korjamist tiheda liiklusega piirkondades, sest seeneniidistikku võib olla kogunenud raskemetalle ja muid saasteaineid.“

Mõni toob metsast kõik seened koju!

Mürgistusinfoliinile 16 662 tuli 2020. aastal seenemürgistustega seoses 101 kõnet, varasematel aastatel on taolisi kõnesid olnud umbes 40.

Infoliini töötajaid hämmastas, et oli mitmeid inimesi, kes korjasid metsast ära kõik ettejuhtuvad seened.

Kogritsaid kupata süstemaatiliselt

Seened tuleb panna rohke veega keema ja keeta vähemalt 10 minutit.

Seejärel tuleb seened voolava vee all korralikult loputada ja veel teist korda 10 minutit rohkes vees keeta. Nii leotatakse seentest mürk välja.

Sada ja seened? Pigem ei

Alkohol ja (mõned) seened ei sobi kokku, võib tekkida eluohtlik mürgistus.

Alkoholiga koos ei tohi süüa:

tamme-kivipuravikke

nuijalg-lehtrikuid

soomusmampeleid

mürkleid (NB! Kevadseen)

mõningaid heinikulisi

kurreleid ehk sõrmkübaraseeni (NB! Kevadseen)

voldilisi tindikuid

Toksilisus ilmneb, kui alkoholi tarbitakse seeni süües või 48‒72 tundi pärast nimetatud seente söömist. Reaktsioon tekib ka alkoholiravi tablette võtvatel inimestel.