ELLUJÄÄMISKARP. Enne metsa või matkale minekut tasub endale komplekteerida üleelamiskarp, mis sisaldab vajalikke asju hädaolukorras hakkama saamiseks. Instruktorid soovitavad karpi hoida näiteks autos, sest kunagi ei tea, millal võib seda vaja minna.Foto: Sander Silm
Matk
20. aprill 2021, 17:00

Kuidas metsas hakkama saada ehk SERE

Igal aastal eksib meil metsa sadu inimesi ning keskmiselt käivitab PPA aastas 20-30 suuremat päästeoperatsiooni eksinud inimeste leidmiseks. Kuidas aga saada hakkama, kui oled eksinud ja pead öö metsas veetma? Siinkohal tulevad kasuks teadmised militaarvaldkonnast, täpsemalt üleelamisteooriast, mis mahub täheühendi SERE alla.

Igal aastal eksib meil metsa sadu inimesi ning keskmiselt käivitab PPA aastas 20-30 suuremat päästeoperatsiooni eksinud inimeste leidmiseks. Kuidas aga saada hakkama, kui oled eksinud ja pead öö metsas veetma? Siinkohal tulevad kasuks teadmised militaarvaldkonnast, täpsemalt üleelamisteooriast, mis mahub täheühendi SERE alla.

Tutvume NATO vägedes kasutatavate lihtsate ellujäämisvõtetega, mida võiks teada enne metsa või matkama minekut.

SERE on ingliskeelne lühend NATO standardist, mis kätkeb üleelamisõppe erinevaid tasandeid: survival ‒ ellujäämine, evasion ‒ vältimine, resistance ‒ vastupanu ja escape ‒ põgenemine.

SERE ajalugu ulatub II maailmasõja aegadesse, mil allatulistatud lennukist langevarjuga välja hüpanud piloodid maandusid pahatihti rindejoone taga, vaenlase poolel. Kuna pilootide väljaõpe oli kallis, siis oli oluline, et lendurid suudaksid üle rindejoone ise oma üksuste juurde tagasi imbuda või pidada vastu päästeüksuse saabumiseni. Seetõttu töötasidki britid välja üleelamise kontseptsiooni, mille eesmärk oli aidata pilootidel vaenulikus keskkonnas ellu jääda.

Hiljem võeti SERE kasutusele ka maavägedes, tänapäeval räägitakse juba erinevatest SERE koolkondadest. Neid põhimõtteid järgivaid järjest enam ka tavalised matkajad või lihtsalt looduses kulgejad.

Edasi lugemiseks: