Järve ääres hakkasin käima kohe peale jää minekut. Esimesed päevad miskit õnge otsa ei andnud, kuid päev päevalt hakkas toimuma. Sai nii mõnigi triibuline ära petetud ja peale tabamist kenasti ka tagasi omi toimetusi tegema saadetud. Ei ütleks, et sel kevadel neid nüüd nii väga palju sain, äkki nii 15+ tk, aga ikkagi.
Suurimaks seni tabatuks osutus 835 g mammi. See oli ainuke isend, keda kaalusin. Ülejäänud said kaalu silma ja tunde järgi, jäädes kuni 500 g kanti. Ahvenate vahele eksis ära ka mõni kuri havi. Kuna piitsutan ilma trossita, siis sai paar tegelast mõne mu lemmiksilikooni koos volframjigiga omale mälestuseks.
Ka teised semud, kes õnne proovimas käisid, said oma ahvenad kätte. Priit oli nii tubli, et tal õnnestus tabada päris kena afonja – 1150 g! Kena kala, mis muud. Aga veel kenam tema poolt oli see, et peale jäädvustust sai see mammi oma tegevust järves jätkata, et varsti ilmale tuua kena pesakond suurepärase geeniga järglasi. Super tegu igatahes!
Nagu ikka oli kohal ka semu Manfrid. Ilma temata oleks see püügiplats kuidagi lage. Juba mitmeid aastaid käib teine neid taga kimbutamas. Ka tema tabas afonja mõõtu tegelase, vist oli mõni gramm peale kilo. Täpselt ei oska kommenteerida, kuna ise tabamise hetkel kohal ei olnud. Jutu järgi olevat tal ka mingi veel korralikum tegelane õnge otsas olnud ja arvatakse, et võis olla isegi koha, aga võta sa kinni. Ära ei näinud ja mõtle nüüd, mis tahad, kes või mis.
Ja ega siin polegi miskit pikemalt kribada. Ülejäänut saate kenasti KINOST järgi vaadata, mis ma teile jälle kokku lõikasin.
Üht veel ütlen ikkagi, ilus tegu on lasta kodujärve kudekalad tagasi tubli geeniga järglasi andma. Ei ole ju meie järves tööstuslikku püüki ja ei saa öelda, et kui mina ära ei võta, siis võrguloaga mees võtab. Ise käitusin kõigi oma suuremate ahvenatega samalaadselt – ikka C&R! Elagu suured ja veel suuremad!
Kommentaarid