Trofeehaugi püügist, mõnusast matkasöögist ja Estlandi lantidest: Kalale! Looduses uus number on ilmunud!

Persoon: kalagiid Timo Tintse usub, et Eesti kalaturism teeb juba lähiajal võimsa arenguhüppe.

Eesti kalarahva pulmakombed, II osa. Milline meie kaladest ainsana poegib? Missuguse liigi isaskala haub ise marja oma kehas? Ja palju muud põnevat.

Esimesena kipub rullidel ära koolema või mustuse tõttu häält tegema loogarulliku laager. Erik Normak teeb puust ja punaseks, kuidas iga kalamees seda ise hooldada saaks.

Viktor Katenevi päevikud on jõudnud aastasse 1984. Peipsil ei viitsi talvel ahvenat püüda mitte keegi, kalamehed käivad järvel vaid siia pärast.

Emajões kui kalade olulisel rändeteel peaks mõrrapüügi lõpetama, ütleb Eesti Kalastajate Selts.

Eesti landid: Estlandi puust haugilandid läbisid värskenduskuuri, kuid kalameeste nõudmisel toodi tagasi ka vanad värvid. Juba teist hooaega saab ka meriforelli püüda Estlandi merikalantidega.

Rekordkala konkursil teeme vahekokkuvõtte tänavu laekunud suurte kalade piltidest.

Looduspiltnik Karl Adami teeb kaameraga tiiru maikuises looduses.

Priit Toomits soovitab oma lemmikretsepti sealiha grillimiseks.

Uhke kraega riiukuked kevadisel luhaniidul: Olav Renno iseloomustab tutkast.

Kas rebane ikka on kavalam kui hunt? Miks karu rahvajuttudes nõnda kohtlase mulje jätab? Rainer Kerge arutleb, miks rahvapärimus omistab loomadele just sellised omadused.

Pealamp, kerge matkapliit ja lausa revolutsiooniliseks nimetatud uut tüüpi rippvoodi: huvitavamat matkavarustust, mis meile netiavarustes silma jäänud.

Lihtsalt valmistatava ja maitsva matkatoidu spekter on tohutult avardunud, kirjutab Sander Silm.