Kutseliste kalurite püügiõiguse peaks riik välja ostma.
Kutselised kalurid püüdsid aastail 2009–2018 Emajõest kala viit tüüpi püügivahendiga. Neist tulemuslikum on ühe tiivaga mõrd ehk jõemõrd, mis andis keskmiselt 85,6 protsenti kogu saagist. Peamine püügikuu on aprill ning oluliselt kasinamate tulemustega (kuu lõikes) järgnevad märts, september, oktoober ja november. See on loogiline, sest just neil kuudel liiguvad kalad enim mööda Võrtsjärve ja Peipsit ühendavat Emajõge.
Kui 2010. aastal oli Emajõe ametlik kutselise kalapüügi saak 16,2 tonni, siis 2018. aastal juba üle 46 tonni. Saak on kaheksa aasta jooksul tõusnud peaaegu kolm korda. Kas ka Emajõe kalavarude seis on kolm korda paremaks muutunud? Julgeme selles kahelda.
Kutselise kalapüügi statistika usaldusväärsust ei saa ka 100-protsendiliseks hinnata. Näiteks kui 2018. aasta angerjasaak 34 kilo võib viidata selle liigi viletsale seisukorrale, siis 2011. aastal deklareeritud 1 kilo angerjat kõigi Emajõe kutseliste kalurite peale kokku tekitab kahtlust, kas püügiandmeid on edastatud ausalt. Harrastajad sel ajal küll saagi üle ei kurtnud.
EKS-i pakutav lahendus. Niivõrd olulisel kalade rändeteel nagu Emajõgi tuleks mõrrapüük lõpetada.
Kutselisi kalureid on siin tegutsemas 23 ja mõrdu võisid nad jõkke püügile asetada 61 (2019. aasta seisuga). Tuleb välja töötada riigipoolne kompenseerimismehhanism, et kutselised kalurid mõrrapüügi lõpetamisest kahju ei kannaks.
Loe lisaks:
Mõrrad said keeluajaks veest välja
Aastaid võitles EKS selle eest, et kalureid kohustataks keeluajal mõrdu veest välja võtma. Keskkonnajärelevalve ametnike aastatetagune kontrollretk sukeldujat kasutades selgitas välja, et kolmest mõrrast, mis omaniku kinnituse järgi parajasti ei püüa, olid kaks tegelikult siiski püügil.
Aega võttis, aga asja sai – nüüd peavad kõik mõrrad nii Peipsis kui ka mujal olema püügi keeluajal veest väljas.
Küllap jõuame ükskord ka niikaugele, et rändel kala saab rahulikult Emajõel liikuda ja omi asju ajada. Kalavarudele teeb see vaid head, samuti saab hoogu juurde kohalik kalaturism. Lisaks on jõel mugavam sõita kõigil alustel, kes ei pea enam mõrdade vahel slaalomit sõitma.
Allikaid
„Eesti kalamajandus 2018“. Koostajad Toomas Armulik, Silver Sirp. Kalanduse teabekeskus 2019.
„Püügivõimaluste 2019. aasta jaotus Tartu maakonnas kalapüügiks Suur-Emajõel kaluri kalapüügiloa alusel“. Veterinaar- ja toiduameti otsus nr 540, 5.12.18.
Kommentaarid