Kalapüük

„Sellise puust landiga saab ka kala või?“ 

Margo Pajuste, 14. mai 2021 17:00

MEELIS PÜÜAB. Kolli nokas ripub kurikuulus „kloun“, tuntud ka kui „kalapoeg Nemo“.

Foto: Erakogu

Seitse aastat tagasi voolis mandrilt Saarde kolinud Meelis Juhkam valmis oma esimese lepapuust landi, läks sellega püüdma ja sai kala kah.

Peagi viis ühine huvi Meelise kokku Alveri ja Kristoga ning nii sündis põlve otsas nokitsemisest üks Eesti tuntumaid landitootmisettevõtteid.

Estlandi müüduimad mudelid on Mullutu Murdja, Vilsandi Võtukas ja Saare Slaider, mis mõeldud eeskätt haugipüügiks – ehkki saadud on nendega nii ahvenat, säinast, meriforelli kui teisigi kalu. Mullu lisandus senistele mudelitele ka meriforellilant. Kui haugilandid valmivad seniajani lepapuust, siis merikale pakutakse kasepuu ja metalli kombinatsiooni. Kõiki lante testitakse enne poodi saatmist vees.

„Mullutu Murdja sobib hästi püügiks madalast, kuni 1,5-meetrisest veest, kuid see ise tuleb kerimiskiirusest sõltuvalt umbes poole meetri pealt,“ räägib Meelis. „Uutest toonidest lähevad kõige paremini (ja ju siis toovad ka kõige rohkem kala) valge-lilla ja punane ahven, vanadest ikka klassikaline ahven.“ Vaid ühe konksuga Murdja sobib Estlandi valikust ka kõige paremini roo servas toimetamiseks ja sealt kala väljameelitamiseks.

„Vilsandi Võtukas sobib pigem sisevetele, rohkem küsivad seda meilt Lõuna-Eesti kalastuspoed,“ selgitab Meelis. „Sellega saab püüda ka sügavamas vees, kuni 2 meetrit. Tean, et sellega trollitakse ka koha nii meil kui Soomes, see hakkab tööle juba üsna väiksel kiirusel.“ Võtuka minevaimad versioonid on klassikaline ahven, must-kuldne ja uutest toonidest hõbe-must.

Merest suurt haugi taga ajavate kalameeste konkurentsitu lemmik on aga Saare Slaider – üsna Murdja sarnase kujuga, aga oluliselt suurem. Laia ahvatleva mänguga, aeglaselt uppuv ja 36 grammi kaaluv lant on toonud veest välja nii mõnedki suured haugid. Estlandini on jõudnud kuuldused mitmetest üle 10 kilo kaalunud kaladest, 7–8-kiloseid on aga saadud hulgim.

„Uutest Slaideri värvidest lähevad kõige paremini puna-must ja puna-hõbe,“ jätkab Meelis. „Vanadest ikka sini-valge. Ikka kohe nii, et kui kalastuspood tellib muid värve igaüht kümme tükki, siis sini-valget viiskümmend.“

Viimane poelettidele jõudnud Estlandi mudel on mõeldud meriforelli püügiks. See kaalub 19 grammi, on laia mänguga ja tahab aeglast kerimist, ent sellega on võimalik püüda väga madalas vees. Otsustades FB meriforellipüüdjate gruppides üles pandud fotode järgi, on tänavu kevadel tegijateks toonideks Porine põrsas, Merikurat ja Hõbesilm.

Järgmiseks kevadeks lubavad Estlandi meistrid ka täiesti uut ja teistmoodi töötavat mudelit. Esmalt tuleb kuu aega kõvasti tööd teha, et praegune nõudlus rahuldada ja ehk ka miskit lattu toota, siis saab arendustöö kallale asuda. Selle kohta, millega tegu, ei taha Meelis esialgu isegi mitte vihjet anda. No olgu, eks närime küüsi ja ootame.

 Loe lisaks:

Peamine, et lant kalamehele meeldiks

Möödunud aastal mõtlesid Estlandi poisid, et viis-kuus aastat juba samades toonides lante toodetud, pakume nüüd kõigile mudelitele radikaalse värviuuenduse. Tööd ja vaeva sai panustatud kõvasti, uued toonid kadusid poelettidelt kiiresti, ent ikkagi hakkas kalameestelt tulema tagasisidet: „Tahame juba omaseks saanud toone tagasi!“ Nii ongi nüüd Estlandi valikus kõiki haugilante saadaval kaks korda rohkem värvitoone.

 Püük ei nõua spetsiaalset varustust

Estlandi landid ei vaja püügiks spetsiaalset ritva või rulli – igaüks saab kasutada oma spinningut, millega on seni püüdma harjunud. Oluline on teha kerides pause, kõik muud nõksud tulevad juba püügi käigus.

Slaideri puhul tuleks vaadata oma ridva ülemist testi, see võiks olla 40 grammi ja üle. Slaideriga saab edukalt ka jerkides püüda.

 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee