Persoon

Timo Tintse edendab kalaturismi ja kestlikku kalapüüki 

Margo Pajuste, 18. mai 2021 06:00
TIMO KAHVAB. Kalapüük on ikka meeskonnatöö.Foto: Robert Lang
Ikka veel leidub imestajaid, et siinsamas, isegi vaid pooletunnise sõidu kaugusel Tallinnast saab kogeda imelist ja ainulaadset loodust.

Eesti kalaturismi ootab juba lähiajal ees kiire ja võimas areng, usub kala- ja loodusretkegiid Timo Tintse.

Kolm aastat tagasi läks Timo Läänemere-äärsete riikide kalaturismi ja kestlikku forellipüüki edendava projekti RETORUT korraldatud koolitusele. Nii kodu- kui ka välismaistelt ekspertidelt sai infot mitmetel teemadel, millest Eestis sel ajal veel palju kuuldudki ei oldud, alates kohaliku kogukonna võimalustest kalaturismist teenida ja säästvast kalapüügist kuni täpselt sihitud turundusvõteteni välja. Koolitusel kohtus Timo kokana tuntud Rain Käärstiga, meestel tekkis omavahel kohe klapp ja otsustati koos proovida ka ise inimesi loodusesse viia.

Täna lähebki Timol kolmas hooaeg giidina oma ettevõttes Estfish OÜ. Ehk ei olekski „kalagiid“ see päris õige sõna, sest peamiselt viib ta soovijaid küll kalale, ent korraldab ka näiteks hülgevaatlusretki, lendõngekursusi, lihtsalt lõbusõite merel nii väiksematele kui ka suurematele seltskondadele, piknikuid, suvepäevi ... Mida iganes, mis viib inimesed terveks päevaks rutiinist välja ja aitab neil mõista, et siinsamas, isegi vaid pooletunnise sõidu kaugusel Tallinnast saab kogeda imelist ja üsna puutumatut loodust.

TIMO KAHVAB. Kalapüük on ikka meeskonnatöö.Foto: Robert Lang

MERIKAS LANDIGA – ON SEE VÕIMALIK? Kalapüügiga alustas Hiiumaalt Emmaste kandist pärit Timo üsna vara, koolipoisina – selles eas poisid püüavad kõik kala, vähemalt hiidlased küll. Timo meenutab, kuidas sai liinibussiga Orjaku kanti sõidetud ja seal kanalite peal säinast-ahvenat õngitsetud. Talvelgi käidi kalal, aga kasutades meetodit, mis on küll traditsiooniline, ent paraku tänapäeva Eestis keelatud. Vanem rahvas mäletab veel püügiviisi, mida nimetati „põrutamiseks“ – jääga kaetud madalal veekogul otsiti üles paigal püsiv haug ja virutati tema kohal oleva jää pihta malakaga tugev mats. Nüüd tuli kiiresti jäässe auk raiuda ja uimane kala välja võtta.

Kui elu Timo mandrile kooli ja kaitseväkke viis, jäi kalapüük mõneks ajaks soiku. Teadagi ei paku pealinnaelu kalapüügiks just palju võimalusi. Peagi aga selgus, et Tallinna ümbruses liigub meriforelli, nii jõudis Timo peagi selle kala püügi juurde. „Oleksin ma vaid teadnud, et sedasama kala, keda meil kõik võrguga püüavad, saab ka spinninguga tabada,“ meenutab ta. „Rannarahvale oli see üks „lõhe“ või „punane“ kõik, mingit meriforelli ei tuntud. Ja selline ajaraiskamine, et teda landiga püüda, ei tulnud Hiiumaal 1990ndatel kellelegi pähegi!“

Siis aga leidis Timo kalale.ee foorumit jälgides, et üksikud hullud püüavad meriforelli täitsa Tallinna lähedalt, ronides kes kaelani, kes vööni vette. Ja saavad kala ka. „Mina tegin endale asjad selgeks nii, et käisin poolteist aastat järjest Kaberneeme tipus püüdmas,“ räägib Timo. „Iga tuule ja iga veeseisuga. Õppisin põhja reljeefi, hakkasin vaikselt aru saama, millise tuulega kala randa tuleb, kuidas vesi pärast tormi puhtaks klaarib ja nõnda edasi. Lõpuks oli kahe kõrva vahele nii palju kogunenud, et sain kogutud teadmised muude kohtade peale üle kanda.“

RAINI ELUKALA. Tegelikult mindi koos fotograafiga raamatu jaoks pilte tegema ja igaüks teab, et siis kala ennast kindlasti ei näita.Foto: Robert Lang

KOGU RAHA EEST. Ses mõttes pole kalagiidi elu lihtne, et kui klient sulle teenuse eest maksab, siis tahab ju oma raha eest ikka kindlalt kala ka saada. „Sajaprotsendilist garantiid ei suuda vist küll mitte keegi anda,“ muigab Timo. „Ma ütlen ka kohe alguses ära, et näitan püügivõtteid, kohti ja tehnikat, mida järgides sa kindlasti kala saad. Aga pole sugugi kindel, et kohe täna. Kalapüük on juba kord selline, ja eriti merikapüük – sageli ettearvamatu, hoolimata esmapilgul ideaalsetest püügitingimustest.“

ET KALA JÄTKUKS KÕIGILE. Kuidas kala püüda, et kala saada, moodustab vaid ühe osa giidipäeval õpitust. Suurt tähelepanu pöörab Timo kestliku kalapüügi põhitõdede tutvustamisele. Et igaüks saaks püüda ja kala vetes vähemaks ei jääks.

Giidiamet tähendab seda, et tegelikult suhtled päev otsa inimese või terve seltskonnaga – õpetad, abistad, hoiad tuju üleval, kui motivatsioon mingil põhjusel langema peaks. Igaüks seda ei suuda või siis on päeva lõpuks omadega täiesti läbi. Ent vahel tuleb giidipäevi teha ka nädal aega järjest ...

Timo püüab.Foto: Erakogu

Timo ütleb, et oli esimese poole oma elust tegelikult väga vilets suhtleja ja nii häbelik, et näiteks jäi koolis tihtipeale õpetajalt küsimus küsimata, sest lihtsalt ei julgenud. Kõik muutus psühholoogiaõpingute käigus. „Õppejõud olid lihtsalt niivõrd head,“ meenutab Timo. „Suunasid analüüsima nii teisi kui ka ennast, miks sa käitud just nii ja sai ka selgeks, mida muuta.“ Teisalt on ka kaitsevägi ja kaitseliit, eriti aga Kosovos missioonil osalemine kindlasti mõjutanud vanemseersant Tintse oskusi planeerida aega ja tegevust ning otsuseid vastu võtta.

Tänavune kevad on pikk ja jahe, nende ridade trükkimineku ajaks pole meriforelli püügil midagi väga erku veel juhtunud, nendib Timo. Ent hooaeg ju alles algab – peagi tuleb tuulehaugi aeg, suve aga saab sisustada haugi- ja ahvenapüügiga. Kaugel see sügiski siis enam ja merikapüük jätkub taas.

Loe lisaks: 

Säästame saaki

Kestlik kalapüük ei tähenda tegelikult, et kala tuleb kindlasti tagasi lasta. Ei, püüdjal on õigus endal otsustada, mida ta püütud kalaga peale hakkab.

Kalapüüki saab võrrelda võrdsete heitlusega, kus kord jääb peale kalamees, teinekord kala. Küll aga saab mõistlik kalamees kohelda oma saaki säästvalt. Näiteks:

mitte väsitada kala kauem, kui see on tema kaldale toomiseks tingimata vajalik.

kasutada abivahendina kahva, mis võiks lisaks olla spetsiaalse, kalale vähem viga tegeva võrguga.

kui on plaanis kala vabastada, siis teha seda kahvas ja vees.

kasutada kala vabastamisel landist näpitsaid.

püüda lantidega, millel on kolmikute asemel üksikkonksud.

kasutada kidadeta konkse.

kui on plaanis kala koju viia, siis surmata ta kohe ja kiiresti.

lasta vette tagasi just suuremad, heade geenidega kalad.

Põhjaranniku kalaraamat. Foto: Erakogu

Kalaturismil potentsiaali jätkub

Timo on koos Rain Käärsti ja teiste mõttekaaslastega moodustanud MTÜ Lahemaa Kalaturism. Koos korraldatakse erinevaid üritusi, alates giidipäevadest kuni kalagiidide koolituse ja laste kalastuslaagriteni. Tänavu suvel on näiteks koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Haapsalu linnaga tulemas kolm laagrit, kus lapsed saavad algteadmisi kalapüügist.

MTÜ teeb head koostööd kohalike Lahemaa, läänemaa ja saarte majutusepakkujatega. Nii saab kalastus- või ka lihtsalt loodushuvilisele kokku panna mugava paketi, mis hõlmab kõike, alates söögist ja ööbimisest kuni loodusretkeni.

Timo ja Rain on rahvusvahelise projekti RETROUT abil välja andnud ka raamatu „Kalast kahe tipuga“, mis tutvustab Lahemaa kalapüügivõimalusi, lugusid kohalikest kaluriküladest ja kalatoitude retsepte.

MITTE AINULT MERIKAPÜÜDJA. Suvine haug koduvetest Hiiumaalt.Foto: Erakogu

Tellija sai auhinnaks kalaretke 

Timo viis kalale ka kõigi meie ajakirja tellijate vahel läbi viidud loosimise võitja, Tapalt pärit Tiit Kaljumäe.

Tiit võttis kaasa ka oma venna ja nii püüti maikuu esimesel päeval Kaberneeme kandis paadist meriforelli. Ilm oli kaunis ja Tiidu kinnitusel õnnestus päev igati. Kala küll nähti, aga koju viia ei õnnestunud. Tiit ütleb, et ta on rohkem loodushuviline kui kalamees ja tema kasutaski paadiretke pildistamiseks. Tiidu Lõuna-Eestis elav vend on kalapüügist rohkem huvitatud ja tema jaoks oli see esimene kord meriforelli jahtida.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee