Sisuturundus

Tee tervisele head – ioniseeritud joogivesi on kasulik igapäevaseks kasutamiseks 

Dr. Jaan Vogelberg, anti-age meditsiini arst, 31. mai 2021 12:57

Foto: Envato Elements

Inimese organism kui ülikeeruline isereguleeriv süsteem püüab pidevalt säilitada tasakaaluseisundit, teisisõnu tervist. Kehas on mitmeid elutähtsaid tasakaalusüsteeme nagu kehatemperatuuri, vedelike, mineraalide, suhkru jne tasakaal, mille paigalt nihkumine toimub tõsiste haiguste korral ja võib raskematel juhtudel põhjustada eluohtlikke seisundeid või koguni surma. Üks kõige olulisemaid on keha jaoks vere happe-aluse tasakaal, mis tuleb hoida väga kitsas, eluga kokkusobivas vahemikus.

Happe ja aluse (tavakeeles leelise) tasakaalu säilitab keha kõige esimeses järjekorras ja raskete haigestumiste või traumade korral viimse võimaluseni, isegi ohverdades selle nimel keha toimimiseks vajalikke, kuid hädaolukorras teisejärgulisi funktsioone. Seda tasakaalu iseloomustab pH arv. Väiksem arv näitab tugevamat happelisust, pH = 7 on neutraalne ja sellest suurem arv tähendab aluselisust ehk leeliselisust. Kõik me oleme kokku puutunud hapetega ja teame, kuidas maitseb äädikas. Äädika pH on väiksem kui 3 ja veelgi tugevam on vahel kurku sattuv maohape, mille pH-arv on 2 (soolhappe pH on 1). Terve inimese vere pH-d hoitakse 7,35 ja 7,45 vahel, mis on nõrgalt aluseline väärtus.

Veel mõned näited. Kohvi ja õlu pH on 4 (happeline), enamusel tuntud nimedega mineraalvee pH on 5.5-6 (nõrgalt happeline), peaaegu neutraalne on piim (pH 6.8). Kraanivee pH on varieeruv: neutraalne või väga nõrgalt leeliseline (pH 7.5).

Väga paljude tõsiste haiguste, näiteks diabeedi või mõnede neeruhaiguste, aga ka alkoholimürgituse või järjekindla ebatervisliku toitumise puhul tekib organismis atsidoos ehk organismi hapendumine, happemürgitusseisund, mis võib olla äge ja eluohtlik, aga sagedamini varjatud ja krooniline, avaldudes ebamääraste vaevustena nagu peavalu, väsimus jne. Lühiajaline atsidoos areneb ka tugeva treeningu korral, kui organismis tekib hapnikuvõlg ja lihastesse koguneb piimhape.

Kehas kogunevat ülearust hapet tasakaalustatakse organismi leelisereservide ehk puhversüsteemidega. Kergematel juhtudel õnnestub organismil hoida vere pH normi piirides, kuid hädaolukorraga võitlemiseks tuleb hakata hapet kehast välja viima kas neerude või kopsude kaudu, ressursside ränga ülekulu hinnaga. Tulemusena halveneb enesetunne ning tervis, mis võib aja jooksul viia osaliselt või täielikult tagasipöördumatute kahjustusteni ning krooniliste haigusteni.

Loomulikult puutume me igapäevaselt kokku ka leelistega. Jookidest näiteks on kergelt leeliselised mõned mineraalveed. Paraku suurem osa müügil olevatest mineraalvetest ei ole leeliselised, vaid happelised (pH 5,5). Veel tugevamalt, lausa ehmatavalt happelised (pH 2,5!) on ülipopulaarsed kihisevad suhkrujoogid, kuhu lisatakse fosforhapet selleks, et suruda maha organismi kaitsereaktsioon (suur suhkruannus ajaks ilma selleta iiveldama). Joogid on küll maitsvad, aga tänu tugevale happelisusele sobivad nad soovi korral ka roostetanud mutrite lahtisulatamiseks.

Uus normaalsus?

Viimase poole sajandiga on inimeste eluviis tohutult muutunud. Lisaks liikumise asendamisele istuva tööga on pea peale pööratud ka söögi- ja joogiharjumused.

Kui toidust ja väidetavalt imettegevatest dieetidest kuuleb igal sammul, siis jookidest räägitakse vähem ja tihti arvatakse, et vahe on vaid maitses. Aga muutused on siin isegi suuremad. Vesi, mis tuhandeid aastaid oli põhiline jook, on asendatud heal juhul piima, aga sagedamini tehastes toodetud keerulise koostisega jookidega, mis erinevad veest kahe põhilise omadusega: suhkur ja pH.

Suhkusisaldus on imepeenes kirjas märgitud pudelile – kusjuures mitte kogu pudeli, vaid saja grammi kohta, mis jätab mulje väikesest kogusest. Aga pH väärtust ei leia sealt üldse, ja isegi internetis pole lihtne leida karastusjookide, õlle, apelsiinimahla või uute, eriti tervislikena reklaamitavate jookide happearvu. Ja enamasti happelised nad on, isegi väga happelised.

Organism peab selle happerünnakuga toime tulema, ja mingil viisil seda ka teeb, keha heaolu arvelt. Aga igal pingutusel on hind. Kui asendame vee mõne industriaalse tootega, siis pikas plaanis pole see sugugi ohutum kui vee asendamine alkoholiga. Tulemuseks võib olla näiteks kõrge vererõhk, peavalu, unehäired, kurnatus või kaalu ja veresuhkru probleemid ja neerukivid.

Mida siis teha? Enamus meist ei soovi ega suuda loobuda kõigest sellest millega harjunud oleme. Kui mürgist ei saa loobuda, tuleb teda kuidagi neutraliseerida, tasakaalustada või välja viia.

Peenhäälestus ei paranda vundamenti

Enne kui otsida oma tervisemuredele abi tuhandetest väidetavalt kitsa toimega vahenditest, nagu näiteks kõikvõimalikud vitamiinid, toidulisandid ja muud tervisetooted, tuleks vaadata, et tervise esmane aluspõhi oleks tugev. Vesi, ilma milleta inimene ei ela üle kolme päeva, vajab rohkem tähelepanu. Mitmed uuringud on näidanud, et mõõdukalt aluselise (pH 8,5-9) vee joomine võib olla abiks kõrgvererõhutõve, diabeedi, kõrge kolesterooli või liigeseprobleemide korral.

Värske meditsiiniuuring 100 inimesel näitas leeliselise vee kasutamisel vere viskoossuse olulist vähenemist kurnava treeningu järel. Viskoossus näitab seda, kui efektiivselt veri soontes voolab.

Et kergendada organismi jätkuvat võitlust talle ajalooliselt tundmatu happekoormusega, on heaks lahenduseks kergelt leeliseline vesi, mida võib valmistada igapäevaselt kodus või töökohal. 

Leeliselist vett võib hankida erineval viisil. Mõned eksperimenteerivad enda ja lähedaste tervisega, lisades veele silma järgi ohtlikke kemikaale, mis polegi mõeldud inimtoiduks. Teised kasutavad leeliselist mineraalvett, mille pH ei erine nimetamisväärselt neutraalsest.

aQuator Vivo kohta saab rohkem lugeda: https://www.akvator.ee

Lisainfo ja küsimused:

www.akvator.ee
E-post: info@akvator.ee
Telefon: +372 58 666 255

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee