RIVIS NAGU SÕDURID: Justkui käsu peale ahelikku võtnud toonekured on ilus ja hirmutav vaatepilt. Kui see kamp kord põllult lendu tõuseb, ei liiguta seal jupp aega enam ükski hiir ega konn.Foto: Vida Press
Eesti uudised
3. mai 2022, 10:01

Lugu ilmus Õhtulehes esmakordselt 28. mail 2021

ÕL ARHIIV | Valge-toonekurg võib kambakesi peale lennates heinamaa päris lagedaks õgida

Hiired, mutid, vihmaussid, mardikad, linnupojad, sisalikud, maod, konnad – valge-toonekurg pistab pintslisse kõik, kes vähegi kurgust alla mahuvad. Kui te näete heinamaal paarikümnepealist toonekureparve, teadke, et see silmale kaunis vaatepilt on oma olemuselt tihe kamm, mis roogib territooriumilt välja kõik loomakesed, kellest vähegi jõud üle käib.

Kastemärjal orasel või niidetud heinamaal jalgu peenelt – justkui kartes, et need saavad märjaks – tõstev valge-toonekurg on nii harjumuspärane vaatepilt, et temata on raske talumajade suvist ümbrust ettegi kujutada. Ometi on toonekurg suhteliselt hiljuti Eesti linnurahva sekka arvatud liik.

Justkui käsu peale ahelikku võtnud toonekured on ilus ja hirmutav vaatepilt. Kui see kamp kord põllult lendu tõuseb, ei liiguta seal jupp aega enam ükski hiir ega konn.

Edasi lugemiseks: