Kui must- ja hall-kärbsenäpp saavad hakkama pea mistahes puistutes ja isegi aedades, siis kõige nõudlikum on elukoha suhtes pisike väike-kärbsenäpp.
Must-kärbsenäpp elab aias ja metsas
Must-kärbsenäpp on meie kärbsenäppidest ehk tuntuim, kuna lisaks põlismetsadele elab ta hea meelega ka aedadesse seatud pesakastides. Must-kärbsenäpi pesakastilembust olen muuhulgas ära kasutanud perele kuuluvates noorendikes ja latiealistes puistutes, kus vanu notte või puuõõnsusi leidub napilt. Möödunud suvel võtsid must-kärbsenäpid neis paikades kasutusele kõik puidust, väikese ümara avaga pesakastid.
Tavaliselt on esimesed must-kärbsenäpid mind rõõmustanud juba mahlakuul (aprill – toim), kuid tänavu silmasin esimest arglikku, mustvalge rüüga isaslindu alles mais. Küllap oli aprill liialt jahe, et laul lahti lüüa. Kohe saabumise järel võtsid must-kärbsenäpid sihikule puuõõnsused. Sini- ja salutihased ei olnud nende ümber enam oodatud külalised, kuna nemadki võisid samu õõnsusi himustada. Must-kärbsenäpid on nimelt vahel valmis pesaõõnsuse nimel suisa elu loovutama, olgu konkurendiks liigikaaslane, mõni tihastest, lepalind või põldvarblane. Must-kärbsenäpp ei kaitse niivõrd territooriumi, kuivõrd konkreetseid pesaõõnsusi.
Kui lähedale peaks ilmuma kaasa, tutvustab must-kärbsenäpi isaslind talle erinevaid potentsiaalseid pesaõõnsusi metsas kõrguvates mändides, kaskedes või sinna riputatud pesakastides. Isaslinnu laul võib õige intensiivseks muutuda ajal, mil emaslind näiteks paksu korbaga kaetud männis või mõnes muus pesaõõnsuses munemisega tegeleb. Kui aga kooruvad pojad, sulgeb papa noka ja veab täitmatu isuga poegadele pidevalt emaslinnuga kahasse röövikuid.
Möödunud hooajal hakkas silma isaslind, kes tegi poegadele toidu tarnimisse väikese pausi, kui märkas, et metsa oli ilmunud ka teine emaslind. Harilikult tõmbavad must-kärbsenäpid juba juunis pesitsemisega otsi kokku, kuid sel isaslinnul oli lootus, et ehk tunneb tema ja sobivate õõnsuste vastu huvi teinegi daam. Isaslinnud muutuvad nimelt iga emaslinnu saabudes eriti erksaks. Võiks koguni öelda, et must-kärbsenäpi isaslind on tõeline naistemees. Iga emaslinnu saabumisel hakkab isane näitama kokkukrahmatud pesaõõnsusi ja nii võibki ühel isaslinnul olla mitu paarilist. On esinenud juhtumeid, kus ühes pesaõõnsuses on haudumas suisa mitu emaslindu.
Isaslind leiab mitu silmarõõmu
Üldjuhul elavad emaslinnud siiski erinevates paikades ja isaslind pöördub tagasi esimese kaasa juurde. Teine peab kurnaga ise hakkama saama. Teist või suisa kolmandat perekonda aitab isaslind parasjagu siis, kui nad asuvad lähedal. Too eelpool nimetatud isaslind juhtis uue kaasa metsa kõrval asunud aeda, kus oli pea pool kuud tagasi pesakaste uurinud. Millegipärast ei näinud emaslind neid ihaldusväärsetena ning minu vaatluste kohaselt naasis härra esimese emaslinnu juurde ja jätkas poegade toitmist.
Must-kärbsenäpp, rahvapärase nimega metstikk, paneb mind vahel pead vangutama. Õigemini teeb seda tema ilmumine ja kadumine. Rändlinnuna ei ole ta huvitatud meie pakaselistest talvedest ja isaslinnud saabuvad Kongo ümbrusest, Aafrikast, enamasti alles aprilli lõpul. Pesitsemise lõpetavad must-kärbsenäpid üldjuhul jaanipäeva paiku ning pärast seda on neid näha üha vähem ja vähem.
Isaslinnul on must sulestik, alapool valge ning tiibadel ja laubal valged triibud. Emaslind jääb aga oma pruunika sulestikuga üsna märkamatuks. Must-kärbsenäpi laul on kindlasti kõlavam kui hall-kärbsenäpil, kuid mõlemad jäävad laulu poolest alla pisemale sugulasele ‒ väike-kärbsenäpile. Mida vanemad on must-kärbsenäpid, seda kogenumad ja seda mitmekesisem on ka nende repertuaar. Laulma hakkavad nad enne päikesetõusu ja lõpetavad päikeseloojangu järel. Mõistagi tuleb teha väikeseid pause, et lüüa eemale konkurente ja suuremaid linde nagu rähne ja kuldnokki, eriti ajal, mil emaslind haudub.
Hall-kärbsenäpp lauluga ei hiilga
Kui juhtun lehekuu lõpul mööduma ühest metsaveerel paiknevast põlistalust, tervitavad mind siin oma vilistava lauluga peoleod ja neid käreda häälega saatnud murelikud kuldnokavanemad. Vana lauda katuseharjalt kostab aga ühe väga halli sulelise õrn sirtsumine.
Kes on kord näinud hall-kärbsenäppi nokka avamas, teab, et see esitus ei suuda kuidagi konkureerida suitsupääsukeste midli-madli või metsvindi reipa lauluga. Selle värvulise laul on teiste meil tegutsevate lindude ning isegi kärbsenäppide laulust hulga vaiksem ja tähelepandamatum, jäädes kõvasti alla temast pisema väike-kärbsenäpi suisa rõkkavale ettekandele. Isaslind köidab emast mõnest silbist koosneva sirtsumisega, mida võib mõnikord kuulda kuni juulikuuni.
Hall-kärbsenäpi välimuski jääb teistele meil toimetavatele kärbsenäplastele alla. Ei tasu pikalt juurelda, miks talle omistati selline eestikeelne nimi – ta on valdavalt halli sulestiku ja heledama alapoolega, pea rasvatihase suurune lind. Vaatamata tagasihoidlikule välimusele ja rõkkava laulu puudumisele, ei püüa ta end ülemäära varjata ning võib aias või metsas pesitsedes istuda väga väljapaistvates kohtades.
Nagu ka teised meil elavad kärbsenäpid, on hall-kärbsenäpp rändlind, kes saabub siia enamasti mai keskpaigas. Looduses võib teda leida peamiselt valgusküllastest lehtmetsadest ja männikutest. Olen märganud, et kui aias istub ta sageli madalatel okstel või muudel objektidel, siis metsades kipub hoidma kõrgemale.
Süüa saab ka kasvuhoonest
Must-kärbsenäpi pesa kujutab endast korratut, rohukõrtest ja peenematest raagudest punutist. Pesakoha valib emaslind, kuid ehitavad mõlemad koos. Aias sobib pesaks räästaalune, ukse- või aknaraami pealne, puuriit, metsas ka puutüügas või oksalohk.
Vihmaste ilmadega ei taha enamik putukaid lennata, mistõttu peavad vanemad sellel ajal poegade toitmisega palju vaeva nägema. Enamasti leiavad linnuvanemad probleemile lahenduse, aias näiteks kasvuhoonest. Seal leidub ju ka vihmaste ilmadega külluses putukaid, keda saab üsna lihtsalt jahtida. Olen isegi aastate jooksul aidanud kasvuhoonetest välja kümneid hall-kärbsenäppe, kes olid putukajahil sinna sattunud. Tõsi, sellised toitumiskohad ei ole tavapärased, vaid abinõu probleemi lahendamiseks. Metsades selliseid lahendusi pole.
Vihmasel ja külmal augustil algab hall-kärbsenäpi ränne juba kuu lõpus. Siis lahkuvad ka teised putuktoidulised linnud. Süüa ju enam pole.
Väike-kärbsenäpp toimetab metsades
Hõredas männikus sirtsuv ja seal putukaid napsav hall-kärbsenäpp toimetab küllaltki kõrgel. Metsas elutsev must-kärbsenäpp on aga üsna närviline ja kipub inimesest eemale hoidma. Kui hall ja must saavad lisaks eriilmelistele metsadele hakkama ka aedades, siis väike-kärbsenäpp toimetab vaid metsades ja aeda satub haruharva.
Väike-kärbsenäpp on kindlasti vähem tuntud kui tema suuremad aias toimetavad sugulased. Teda ei kohta latiealises puhtkuusikus ega pulksirges rivis joonduvate kaskede keskel – ta eelistab vanu, eriilmelisi kuuse-segapuistuid, kus leiduks ka alusmetsa. Naabriteks on tal muuhulgas tihti kolmvarvas-rähnid, laanepüüd ja mets-lehelinnud. Need sulelised ei kipu samuti noorendikes elutsema. Väike-kärbsenäpi territooriumieelistusi ei ole inimsilmal võimalik täielikult läbi näha. Seda, mis talle sobib, teab vaid lind ise, aga kui astuda näiteks mõnda suuremasse vääriselupaika, võib olla üsna veendunud, et seal toimetab mõni pisike kärbsepüüdja.
Vanemaid isaslinde võib linnukauge või alles alustav loodusvaatleja kergesti punarinna pähe määrata, eelkõige punakas-oranži kurgualuse tõttu. Kuid kehahoiak, ülejäänud välimus ja laulgi reedavad, et punarinnaga pole teps mitte tegu. Väike kärbsepüüdja võib küll olla teistest meie kärbsenäppidest pisem, kuid see-eest on ta neist kõvem laulja. Oma kauni, raiuvrütmilise lauluga täidab ta varjukaid kuusemetsi, kus ei näi esmapilgul elavat ühtegi sulelist. See on kindlasti üks neist metsahäältest, mida tasub oma kõrvaga kuulata. Praegu on selleks ideaalne aeg.
Kui seada end väikese kärbsepüüdja jahimaadele istuma, tuleb ta aeg-ajalt ka huvitavat inimeselooma kiikama. Vahel lähemalt, teinekord aga kuuskede varjust. Võin enda käikude põhjal öelda, et ta ei pelga inimest nagu teised kärbsenäpid. Metsas kärbsenäpi toimetusi jälgides võib silma hakata, et ta kasutab jahipidamiseks sageli samu oksi. Neilt teeb ta kiireid sööstlende möödalendavate putukate tabamiseks. Päris sageli, eriti tuuliste ilmadega, võib teda näha toimetamas maadligi, kus otsib putukaid ning nende röövikuid okstelt ja lehtedelt.
Emaslind teeb kõik tööd ära
Esimeste emaslindude saabumisel alustavad isased mängulendu. Nad lendavad laperdaval lennul oksalt oksale ja puult puule ning häälitsevad sisisedes. Pesakoha valib emaslind. Selleks lendavad härrad läbi kõik oksaaugud ja puukoore lõhed, lipsavad sisse ja välja ning püüavad emaslindudes nende vastu huvi äratada.
Ma ei ole seni madalal asuvat pesa kohanud, küll aga olen silmanud üht kõrgel puutüükas asunud pesa, mis pole väike-kärbsenäpile väga omane. Pesa ehitab emaslind üksi, punudes selle tihti tüveharude vahele. Ka haudumisega tegeleb emaslind, kes pesalt iga tund mõneks minutiks lahkub, ehkki isaslind püüab teda mõningal määral toita. Toidu vastuvõtmisel väristab emaslind tiibu ja sirtsub manguvalt.
Väike-kärbsenäpi poegi olen metsas liikudes kohanud valdavalt heinakuu (juuli – toim) viimastel nädalatel ja augustiski. Nad ei oska inimest karta, kuid tegutsevad sageli kõrgel, kus vanemad neid ka toidavad.
Niisama märkamatult, kui paljude inimeste jaoks väike-kärbsenäpp saabub, ta ka lahkub. Üldjuhul augustis ja septembris, sest sel väikesel tiivulisel pole ju talvel kärbseid, keda püüda. Talvekuud veedab ta Indias ja selle ümbruses, et siis järgmisel aastal maikuu keskpaigas naasta.
Loe lisaks:
Kärbsenäpiga aias sumiseb putukaid vähem
Kärbsenäpid on nime saanud toitumisviisi järgi ‒ nad istuvad mõnel väljaulatuval oksal või isegi aiapostil ja püüavad õhust putukaid. Need, kes soovivad aeda või puistusse biotõrjet, peaksid järgmiseks aastaks riputama mõne puu külge väikese, ümara avaga pesakasti. Eriti armastavad kärbsenäpid uuehõngulist kinnisvara, mis ei kanna veel hallikat kasukat. Uute pesakastidega on võimalik suurde aeda meelitada suisa mitmeid paare. Paarid on truud eelmistel aastatel hõivatud pesaõõnsustele ja seda vihasemaks ajab neid, kui leiavad Kongost saabudes ees sinitihase- või puukoristajapaari.
Kommentaarid (0)