Mets

Lugeja küsib | Miks tasub maaomanikul oma maade jahimeestele kasutada andmiseks leping sõlmida? 

Margo Pajuste, 13. juuni 2021 17:00

Metskits

Foto: M. Parts Photo

Vastab Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.

Viimasel ajal on jahimehed muutunud väga aktiivseks sooviga pikendada jahipiirkonna kasutusõiguse lepinguid. Sagenenud on ka nende pöördumised maaomanike poole sooviga sõlmida leping eramaade jahinduslikuks kasutamiseks.

Eesti Erametsaliidu hinnangul on selline lepingute sõlmimine väga tervitatav – on elementaarne, et maaomanikku hoitakse kursis, kes tema maadel toimetab ja mida seal teha plaanib. Samuti peame me vajalikuks, et lepitakse kokku tingimused, millest osapooled kohustuvad kinni pidama.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv

Foto: Erametsaliit

 Mida lepingus kajastada

Maaomanik peaks endale selgeks tegema, mida ta jahimeestelt ootab. Esiteks tasub kirjeldada juba esinenud probleeme ulukitega – kas metsas on keegi käinud istutatud kultuure närimas või on hoopis nähtud metskitsi maasikapõldu rüüstamas? Kas on olnud muret kobraste tekitatud tammide ja üleujutustega? Näiteks soovitan kokku leppida, kuidas ja kui kiiresti peaks mingite kahjustuste tekkimisel reageerima. Kindlasti tasub lepingusse kirja panna võimalike ulukikahjustuste korvamise mehhanism.

Väikeulukite osas võiks leppida kokku, kuidas toimub nende ohjamine – kas seda teeb mittejahimehest maaomaniku osundatud isik või jahiselts. Kui maaomanik ei ole ise jahimees, kuid tal on lähikondlastest jahimehi, võiks lepingus olla säte, et lisaks väikeulukitele võiks nuhtluseks oleva metskitse või metssea küttimiseks väljastada jahilube ka maaomaniku osundatud isikule.

Samuti võiks lepingus sätestada, kuidas toimub suurtest jahiüritustest teavitamine ja kas on aegu (näiteks marjade ja seente korjamise hooajal), millal maaomanik ei soovi, et tema maadel jahti peetakse jne.

Lepingute näidised on kõigile kasutamiseks Eesti Erametsaliidu kodulehel, kuid metsaomanikul on täielik õigus välja tulla ka oma lepinguversiooniga.

 Kui lepingut ei ole

Tuleb silmas pidada, et leping on kahe osapoole kokkulepe. Kui ühe poole tingimused teisele poolele ei sobi, jääb jahindusleping kas sõlmimata ja jaht jätkub ilma lepinguta või keelab maaomanik oma maal jahipidamise. Lepingu mittesõlmimise korral riskivad mõlemad osapooled – maaomanik näiteks sellega, et ulukid söövad liiga palju tema maal kasvavaid taimi ja teevad muid kahjustusi. Jahiselts aga riskib sellega, et temaga rahulolematud maaomanikud otsustavad ühineda ning taotlevad senise jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist.

Lepingutega seoses on hakanud levima mitmed valearvamused. Näiteks on väidetud, justkui peaks maaomanik, kes ei soovi lepingut sõlmida, kinni maksma naabrite maadele tekitatud ulukikahjud. See väide on vale. Teise korduvalt meie kõrvu jõudnud väite järgi ei ole võimalik lepingut sõlmimata keelata oma maal jahipidamist. Ka see väide on vale. Jahipidamise keelamiseks tuleb oma soovist teavitada Keskkonnaametit ja jahipiirkonna kasutajat.

Maaomanik peab endale selgeks tegema, mida ta jahimeestelt ootab.Andres Talijärv

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee