Metsameister Erki Vinni: „Meie töö põhineb usaldusel“ (2)

Oleme üritanud Erkiga juba mitmel korral kokku saada, kuid ikka on tulnud midagi vahele. Täna aeg sobis ja nüüd vaatame metsameistriga minu metsa üle.

Põhjus Erki kutsumiseks on lihtne – kuna plaanin paaril eraldisel uuendusraiet, siis valisin Põlvamaa Metsaühistu liikmena tööde teostajaks ühistu. Erki Vinni töötab ühistus metsameistrina ning raiete korraldamine ja metsaomanike nõustamine kuuluvad tema tööülesannete hulka.

Kuid mitte ainult raiest ei taha ma sel õhtul rääkida. Kuna mul kasvab metsas ka noorendik, siis soovin asjatundlikku nõu, kas ja kui palju teha veel valgustusraiet, et põder end liialt mugavalt ei tunneks ning samas oleks noorel metsal mõnus kasvada.

Kuigi päike hakkab juba puude latvade taha loojuma, võtame labida ja lähme metsaeraldisi üle vaatama. Labidat läheb vaja, et vajadusel vanad piirikivid üles otsida. Kuna eraldis piirneb naabri maaga, tuleb olla väga täpne. GPS-i abil leiame piirikivi umbkaudse asukoha, veidike labidaga otsimist ja – voilà – sambla alt koorub välja ristiga kivi.

2013. aastast metsaühistus metsameistri tööd tegeval Erki Vinnil on piirikupitsate otsimisel hea nina, sest on ta ju neid laantes taga ajanud omajagu. Kuid piiride leidmisel tulevad kasuks ka muud teadmised. Näiteks see, et kunagisi talupiire võisid markeerida ka vanad kivihunnikud, mis aastakümneid tagasi põlluveerde toodi, aga kus nüüd on sammal võimust võtnud. Samuti annavad piiridest harjunud silmale aimu kunagi sissesaetud piirisihid, millest praegu saab aru vaid kogenud metsamees.

Erki Vinnil on see silm täiesti terav ning nii leiame piirikivid üles ja paneme paika tööde järjekorra: kes ja millal lõikab alusmetsa, millised säilikpuud hoiame alles jne. Kui töö lõpetame ja autosse istume, kostab raadiost juba laste unejutt.

 Päevad pole vennad

Erki Vinni töö metsameistrina on mitmepalgeline. Metsaühistuid koondavas Keskühistus Eramets korraldab ta raietöid ning Põlva- ja Virumaa metsaühistute liikmetele pakub nõustamisteenust.

Virumaalt pärit Erki sõnul ühendab ta meeldiva kasulikuga – kui läheb nädalavahetusel vanematele külla, siis vaatab ka sealsete nõustamist soovivate metsaühistu liikmete metsad üle.

Virumaal asub ka Erki n-ö kodumets – tema vanematele kuulub siin paarikümne hektari jagu metsakinnistuid, kus metsameister käib metsatöid tehes oma akusid laadimas. Ka talle endale kuulub mõne hektari suurune noorendik, mille eest hoolitseb ning mis on samuti pigem kohaks, kus saega töötades pea mõtetest kas või korraks puhtaks saada.

„Väga raske on iseloomustada minu tavalist tööpäeva. Vastan meilidele, inimesed helistavad ja küsivad nõu,“ räägib Erki. „Telefon on kogu aeg üsna punane ja pole harvad juhud, kus ühe kõne ajal koputab sisse juba mitu uut kõnet.“

Metsameister muigab, et introvertse tegelasena on talle ehk kõige raskem just pidev suhtlemine. Teisalt meeldib talle just selline vaheldusrikas töö, kus ei pea kellast kellani laua taga istuma.

Kuna suur osa tööst käib väljas, siis määravad töö rütmi enesestmõistetavalt ka aastaajad. Talvel, kui päevad üürikesed, on ka metsameistri tööpäevad lühemad, kevadel-suvel seevastu venib päevatöö päris pikaks. Kuid metsameistrile see sobib.

Maaülikooli haridusega Erki töötas pärast kõrgkooli lõpetamist keskkonnateenistuses. Metsaühistus alustas ta tööd 2013. aastal ning on selle aja jooksul nõustanud sadu metsaomanike.

Küsimusele, kas nende aastate jooksul on midagi muutunud ka metsaomanike suhtumises oma metsa, ei oska metsameister kohe vastata. Tema sõnul on kindlasti alati olnud metsaomanikke, kes suhtuvad oma metsa hoolsalt – ja neid on valdav enamus. Ning alati leidub ka neid, kes seda ei tee. Kindlasti on aga erametsaomanikud muutunud keskkonnateadlikumaks. Näiteks kuigi linnurahu ajal raietööde tegemine pole erametsas otseselt keelatud, eelistavad ka paljud erametsaomanikud pesitsusrahu ajal metsa mitte raiuda.

Suure osa ajast võtab erametsaomanike nõustamine ja seetõttu on Erki telefon pidevalt punane. Kuigi ta teeb nõustamistööd juba aastaid, ei paista sel lõppu ning see on väga hea – mida rohkem teadlikke metsaomanike, seda parem. Tema klientide seas leidub kogemustega metsaomanikke, kellele kulub hea nõu samuti marjaks ära, kuid palju on ka värskeid metsaomanikke, kes on näiteks pärinud metsa vanematelt.

Tihti ei tea vastsed metsaomanikud metsandusest eriti palju ja nii pöörduvadki nad konsulendi poole. Erki sõnul on see tark otsus, sest metsa ise või koostööpartnerite abil majandada on tunduvalt mõistlikum kui see kohe rahaks vahetada.

Omand kohustab, kuid metsaomanikele, kes ei taha ega oska metsas ise majandada, pakub metsaühistu suisa kompleksteenust, alates uuendusraiest kuni uute taimede istutuseni ja kultuuri hooldamiseni. Tehniliselt näeb see välja nii, et omanikuga lepitakse kokku lähiaastate majandamiskava – kui vaja, tehakse uuendusraied ning saadud tulust hilisemad tööd, näiteks istutus- ja kultuuride hooldustööd. „Omanik saab siis lihtsalt metsa väärtuse kasvu nautida ega pea seda ära müüma,“ lisab metsameister.

 Usaldus – kõige alus

Kuigi metsameister on nõu ja jõuga abiks, tuleb otsuseid teha siiski metsaomanikul endal. Uuendusraiete puhul peab omanik otsustama, kas ja kellel raieõigust müüb või arveldab reaalse puitmaterjali väljatuleku alusel.

Metsameister Erki Vinni majandab viimati toodud alusel ja siinkohal on põhjus lihtne. Raieõigust müües annab omanik ära võimaluse raietööde puhul kaasa rääkida, kuid Erki Vinni on töid planeerides väga paindlik. Paljudel metsaomanikel on erisoove ja tahtmisi ning Erki püüab töid planeerides arvestada iga juhtumi n-ö eripäradega.

„Kuigi harvesteri raportist on täpselt näha, mis sortiment ja millises mahus välja tuleb, põhineb metsa väljatuleku peal majandamine ikkagi metsaomaniku rahulolul, et tema mets on parimal võimalikul moel majandatud,“ räägib metsameister.

Seetõttu pole imestada, et paljud metsaomanikud, kes on varem metsameistriga koostööd teinud, pöörduvad ikka ja jälle Erki Vinni poole. Seejuures ei tule nad temaga tihti enam isegi metsa kaasa – kuna mets on meistrile tuttav, piisab suusõnalistest kokkulepetest ja meiliga lepingute saatmisest.

Kuidas on metsaomanike suhtumist oma metsa muutnud viimaste kuude kerkinud puidu kokkuostuhinnad? Metsameistri sõnul pole tema silmad veel näinud, et kvaliteetse männipalgi tihumeetri hind oleks lausa 100 eurot. Möödunud aasta okaspuupalgi ja kasematerjali kiire hinnatõus on jätkunud ka selle aasta alguses, millele sekundeerib aga paberi- ja küttepuidu hinna langus.

Hinnaralli toormeturul pole aga erametsaomanike soovile metsa müüa väga palju mõju avaldanud. Esiteks seepärast, et raiete käigus tuleb välja ka omajagu paberi- ja küttepuud, mille madalam hind tõmbab alla eraldisest saadava keskmise tulu. Teiseks seetõttu, et metsaomanikud on suures osas vastutustundlikud ja teevad raieid ikka vajaduspõhiselt.

Kes on kes?