Kuigi sünnilt pealinna poiss, algas Kaupo koolitee Elvas ning kestis läbi kolme riigikorra ja sõja-aastate. Metsandusõpingud algasid 1950. aastal TRÜ metsandusteaduskonnas ja lõppesid juba Eesti Põllumajanduse Akadeemias.
Ülikooliaeg andis talle hea sõbra Ivar Etverki ja Järvseljalt leidis Kaupo abikaasa Ilme. Töömehepõlv algas Valgamaa metsamajandi metsapunkti juhatajana, jätkus mõne aasta pärast Aakre metsaülemana ning siis Jõgeva Metsamajanduse Tehnikumi (tänane Luua Metsakool) direktorina.
1973.‒1992. aastani oli Kaupo Eesti Metsainstituudi Kaarepere Metsakatsejaama direktor. See periood pakkus erinevate ideede initsiaatorina tuntud Kaupole avaraid võimalusi ühe organisatsiooni ülesehitamisel.
Kaupu Ilmet metsanduskonverentsil „85 aastat riigimetsa“ 2003. aastal.
Foto: ErakoguTaasiseseisvumisel järgnes mõneaastane töö Jõgeva metsaülemana ja aastatel 1997‒2008 oli Kaupo Eesti Metsaseltsi president. Seda perioodi võib just eeskätt tänu temale nimetada metsandusliku seltsi- ja kirjastustegevuse kuldajaks taasiseseisvumisjärgses Eestis. Kaupo tegusid jagus ka Jõgevamaa Metsaseltsis ja Kassinurme linnamäe arendamisel.
Kaupo elulugu ja kaasteeliste meenutused said tema 90 aasta juubeli puhul kokku kogutud ja Jõgevamaa Metsaseltsi poolt välja antud elulooraamatusse, mis ilmus sarja „Eesti metsanduse suurmehed“ 12. raamatuna.
Kommentaarid (0)