Metsandusuudiseid | Palgi hind läheb endiselt üles, küttepuit rekordiliselt odav (2)

Ka teiste okaspuupalkide hinnad tõusevad, kuid küttepuidu hind langes rekordmadalale tasemele.

Kuuse jämepalgi keskmine hind tõusis eelmise aasta lõpu tasemelt 72,2 eurot/tm esimese kvartaliga veelgi, saavutades keskmiseks hinnaks 79,3 eurot/tm. Tõusid ka teiste okaspuupalkide hinnad. I kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind männipalgil 88,40 eurot/tm, männipeenpalgil 80,99 eurot/tm, kuusepalgil 79,80 eurot/tm ja kuusepeenpalgil 74,88 eurot/tm.

Kuusepalkide hinna tõus tuleb suures osas asjaolust, et varem olid hinnad viimaste aastate madalaimal tasemel. Aastatagusega võrreldes on hinnakasv kõikide sortimentide osas väga suur. Männipalk on aastaga kallinenud 25,3%, männipeenpalk 28,3%, kuusepalk 17,8% ja kuusepeenpalk 25,8%.

Paberipuidu osas läks männi- ja kuusepuit I kvartalis mõnevõrra odavamaks ning kase- ja haavapuit kallines. Küttepuidu hind langes aasta algul kuni 23,55 euroni tihumeetri eest.  

Natura metsa toetust võib tänavu saada maksimummääras

Viimasel neljal aastal muutumatuna püsinud Natura metsa toetuse eelarve suurenes tänavu 600 000 euro võrra viie miljoni euroni.

Toetusvooru laekus 4918 taotlust kogusummas 4,988 miljonit eurot. See tähendab, et erametsaomanikele saab toetuse välja maksta maksumummääras. Toetust küsivad metsaomanikud enam kui 68 000 hektari metsamaa eest.

110 eurot hektari kohta makstakse toetust rangemalt kaitstud ehk sihtkaitsevööndis asuva metsaala eest, 60 eurot hektari kohta piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva metsaala eest. 

Minister: raierahule tuleb läheneda juhtumipõhiselt

Käesolev kevad on toonud keskkonnaametile teateid, et raierahu on metsamajandamise tõttu häiritud ja olukorda kontrollimas käinud keskkonnainspektorid on mitmetel juhtudel langetanud otsuse raietegevus peatada. 

Keskkonnaminister Tõnis Mölder saatis Keskkonnaametile kirja, milles selgitab, et kevadiste häiringute määramisel ja tegevuste piiramisele tuleb läheneda juhtumipõhiselt ning lähtuda mõistlikkuse ja proportsionaalsuse printsiibist.

„Looduskaitseseaduse (LKS) regulatsiooni rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks ebaproportsionaalne. Kevadiste häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb lähtuda juhtumipõhiselt ja mõistlikkuse ning proportsionaalsuse printsiibist, et tagada seaduse ja linnudirektiivi kõikide eesmärkide täitmine,“ kirjutab minister Keskkonnaametile (KeA) saadetud kirjas.

„LKS-i ega ka ühtegi määrust pole muudetud, seega tundub KeA praktika muutus üksnes järelevalve osas, ilma metsateatiste kinnitamisel tingimuste seadmiseta ebaproportsionaalne ning ei ole andnud piisavalt aega metsandussektoril ning ka teistel sektoritel kohaneda praktika muutusega,“ lisas Mölder.

Keskkonnaminister kinnitas siiski, et KeA peab esitatud kaebusi hindama ja peatama faktiliste asjaolude (näiteks pesitsusele viitavad asjaolud) olemasolu korral tegevuse kuni tuvastatud linnuliigi pesitsusaja lõpuni, eeskätt 15. juunini, arvestades senist riigi praktikat ning metsaseaduse § 40 lõikes 10 sätestatud mõtet.

Senine praktika lähtub riigimetsas peetavast üldisest raierahust vahemikus 15.04–15.06, sõltumata metsa kaitserežiimist. Samal perioodil on vabatahtlikku raierahu pidanud ka märkimisväärne osa erametsaomanikest. 

Metsanduse arengukava tööversioon ootab huvigruppide tagasisidet

Metsanduse arengukava juhtkogu tutvustas mai lõpus avalikkusele seni tehtud tööd, millele ootab tagasisidet.

Arengukava peaeesmärk on, et Eesti metsandus oleks kestlik ja selle saavutamiseks on püstitatud kolme alaeesmärki: 
• Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga
• Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline
• Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Võimalikud raiemahud järgmiseks arengukava perioodiks on arutlusel järgmisel juhtkogu kohtumisel. „Võrreldes praeguse perioodi optimaalse keskmisega, milleks on  12–15 miljonit tihumeetrit aastas, raiemahud vähenevad,“ kinnitas keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Kavale oodatakse huvigruppide tagasisidet kuni 10. juunini. 

Metsamehed istutasid Järvselja 100. juubeli puhul metsa

Pidusid võib pidada ju igasuguseid, aga ühe metskonna juubeli puhul tundub kõigiti sünnis panna kasvama uus mets.

Järvseljal, kus sealne õppe- ja katsemetskond saab tänavu 100-aastaseks, said oma panuse Eesti metsa heaks anda nii teadlased, kaitseliitlased, poliitikud kui ka teised toredad inimesed, kes saabusid maikuus nädala vältel erinevatele lagendikele ja lankidele kuuski-mände istutama üksi ja perekonniti. Mõistagi istutasid mitu hektarit metsataimi maha ka maaülikooli töötajad ja üliõpilased.

Maaülikooli õppe- ja katsemetskond Järvselja on koht, kus saavad tuleristsed kõik tulevased metsaeksperdid. Istutajaid tervitas lindude rõkkav laul, ilmataat pakkus vaheldumisi nii päikest kui vihma- ja rahehetki ning talgusupp maitses pärast füüsilist pingutust eriti hästi.

Risto Mets / fotod Aldo Luud

Veebirakendus õpetab tundma Eesti eriilmelisi metsi

Eesti Maaülikoolis sai valmis digitaalne õppematerjal Eesti metsakasvukohatüüpide kohta, kust saab metsatarkusi ammutada igaüks.

Rakenduse aadress on kasvukohatyybid.emu.ee ja see on kasutatav nii arvutites kui nutiseadmetes.

Kasvukohatüüp ütleb metsa hästi tundvale inimesele väga palju, kinnitab rakenduse üks autoreid, Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli teadur Hardo Becker. Ta avaldab lootust, et materjaliga tutvumine teeb Eesti metsa tuttavamaks ka neile, kes igapäevaselt metsandusega seotud ei ole.

Tüübi nimetus võtab kokku puistu karakteristikud, esinevad mullaliigid, andmed puistu niiskusrežiimi kohta ja puistu võimalikud boniteedid. Samuti aitab kasvukohatüüp määratleda, millistele puuliikidele sobib vastav ala kasvamiseks, prognoosida saadava puidu väärtust ja kvaliteeti, määratleda metsatööde tegemise tingimused, rekreatsioonivõimalused jm. Seetõttu ongi väga oluline määrata puistute takseerkirjeldustes (hindamisel) kasvukohatüüp adekvaatselt, sõnab Becker.

Et kasvukohatüüpi õigesti määrata, tuleb arvesse võtta kõiki vajalikke aspekte (eraldise reljeef, muld, niiskus, puistu koosseis ja boniteet ning alustaimestikurinded ja -liigid). Teiselt poolt on õppijatele ja vähekogenutele vajalik tõetruu kirjelduse loomine vastavast kasvukohatüübist, et hiljem seostuks kasvukohatüübi nimetus ka neile automaatselt vastava metsasituatsiooniga.

Kui kasvukohatüüpide tuvastamine saab selgeks, siis on oluliselt lihtsam mõista vastava tüübi metsade muutumist (nii tüpogeneetilisest, botaanilisest, metsauuenduslikest kui häiringulistest jt aspektidest). „Ütled I boniteet, saad teada osa tõest, ütled jänesekapsa tüüp, saad peaaegu kogu tõe,“ kirjeldab Becker. Oluline on antava kasvukohatüübi nimetuse testimine mitmekordselt: läbi mulla, läbi alus-taimestikurinnete ja -liikide ning läbi puistu boniteedi ja koosseisu.

Metsatüpoloogia juures peab jälgima looduse mängu. „Nagu üks vana metsamees on öelnud, siis pärast 20. aastat metsas käimist hakkas ka temale metsatüpoloogia külge.“

Kasvukohatüüpide rakenduse autorid on Eino Laas ja Hardo Becker ning projekt põhineb E. Lõhmuse Eesti metsakasvukohatüüpide ordinatsiooni süsteemil. Projekti „Metsatüpoloogilise digitaalse õppematerjali koostamine ja metsakasvukohatüüpide käsiraamatu kaasajastamine“ läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Maaülikool

Kogu pere metsapäev peetakse tänavu Pärnus

 2021. aasta Kogu pere metsapäev toimub 21. augustil Pärnus Endla teatri ees Vaasa pargis.

Nagu tavaks saanud, leiab siin põnevaid metsaga seotud tegevusi iga pereliige, pisipõnnist vanaisani.

Esinevad bändid, viiakse läbi mänge ja konkursse, saab süüa ja juua.

Traditsiooniliselt kuulutatakse Kogu peere metsapäeval välja ka tänavu juba 28. aastat toimuva metsamajandajate konkursi tulemused ning selgub Eesti parim metsamajandaja.

Alutaguse valla elanikud ja vallajuhid: enne looduskaitsealade laiendamist peab lahendama kompenseerimise küsimuse erametsamaadel

Alutaguse elanikud kohtusid keskkonnaminister Tõnis Mölderiga ning edastasid oma seisukoha, et enne rahvuspargi laiendamist tuleb lahendada eramaadele seatud piirangute tõttu saamata jääva tulu kohese ja õiglase hüvitamise küsimus.

Eramaadele rangete piirangute seadmine on pikka aega tekitanud kohalikule rahvale suuri kulusid ning vähendanud inimeste kindlust maal elamise ja tuleviku sissetuleku saamise osas.  

„Esimesed maakasutust piiravad nõuded on tulnud valla eramaa omanikele juba aastast 2001,“ ütleb Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar. „Sellest ajast on kohaliku rahva ebakindlus ja rahulolematus kasvanud, nüüd on see Alutaguse rahvuspargi ja teiste kaitsealuste alade laienemisel kulmineerunud. Hetkel on tõesti viimane aeg probleem lahendada, nii loodushoiu kui ka kohalike maaomanike ja valla huvides.“

2018. aastal asutatud Alutaguse rahvuspark võttis enda alla ligi 1000 ha erametsamaid. Pargi loomisel lubati kohalikele elanikele ja omavalitsustele, et rahvuspark uusi piiranguid kaasa ei too. Vaatamata sellele lubadusele on täna Keskkonnaametis menetlemisel nii rahvuspargi laienduse ettepanek kui ka uute püsielupaikade loomine, mis nõuaks enda alla täiendavalt 1151 ha erametsaomanike maid. Uued piirangud puudutavad 134 maaomanikku ja peret. Maa majandamata jätmise tõttu saamata jäävat tulu inimestele suures osas ei kompenseerita. Kaitsealade järjekordse laiendamise vastu on oma allkirja andnud 200 kohalikku elanikku.

Alutaguse rahvuspargi laiendamisega seotud piirangute tõttu on ohus paljude kohalike inimeste töökohad, sest järsult väheneb sealsete puidutööstuste jaoks vajaliku toorme kättesaadavus.

erametsaliit.ee

 Õnnitleme!

 10. juuni Koidu Simson, Alutaguse metskonna metsaülem – 71

12. juuni Tiit Maaten, Eesti Maaülikooli (EMÜ) metsandus- ja maaehitusinstituudi peaspetsialist - 43

13. juuni Toivo Meikar, metsandusajaloolane - 74

15. juuni Risto Mitt, EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi puidutehnoloogia lektor - 39

18. juuni Malle Kurm, metsandusteadlane - 75

26. juuni Tiit Randveer, EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi ulukibioloogia dotsent - 70

29. juuni Rein Drenkhan, EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsapatoloogia professor - 44