Võimalusel peaks eelistama harrastuslikku püüki, sest erinevalt kutselisest püügist elavdab see kohalikku elu ja elanike teenimisvõimalusi.
2018. aastal anti Pärnu lahes püügilube 246 kutselisele kalurile, neile lisandub 59 luba Kihnu saare püsielanikele ja 9 Manilaiu elanikele. Kokku teeb see 314 püügiluba.
Kuna ahvenasaak on Pärnu lahes aasta-aastalt vähenenud, oli 2019. aastal esimest korda tulususelt tähtsaim liik räim (umbes 1 121 000 eurot). Ahvenasaagi väärtuseks jäi ainult umbes 887 000 eurot. Kolmandal kohal oli meritint, kelle saagi tulusus kasvas umbes 197 000 euroni. Talle järgneva kohasaagi väärtus oli umbes 150 000 eurot. Ahvena- ja kohasaagi tulu kokku oli niisiis 1,037 miljonit eurot.
Esmapilgul tundub võimatu, et harrastus- ja kutselised kalastajad saavutavad konsensuse ning koha- ja ahvenapüük Pärnu lahes saab ainult harrastajate rõõmuks. Ent siinkohal saab sekkuda riik ja kutselistele nende saamata jäänud tulu kompenseerida. Üks miljon eurot ei ole suur kulu, kui vaadata, millist kasu selline otsus tooks.
MILLISED ON PLUSSID? Esiteks on see kasulik kalavarudele. Ahvenavaru seis rannikumeres on äärmiselt halb. EKS ja teised organisatsioonid on varem välja pakkunud, et vähemalt kudeajal võiks ahvenapüügil meres pausi teha. Teadlased on korduvalt soovitanud kutseline ahvenapüük Pärnu lahel paariks aastaks üldse peatada, et populatsioon saaks taastuda. Teadlased annavad sellist nõu igal aastal piirangute kehtestamisel, kahjuks pole Keskkonnaministeerium teadlasi ja harrastajate organisatsioone kordagi kuulda võtnud.
Selles valguses tundub ettepanek mõistlik: harrastajad ei jaksa oma kombainide ja spinningutega mõjutada kalavarude seisu sel määral nagu kutseline püük. Pealegi, harrastaja peab üsna hoolsalt kinni alammõõdust ega püüa kala kudeajal.
Samuti tuleb silmas pidada harrastusliku kalapüügi panust kohalikku majandusse ‒ teenivad nii majutus- kui ka söögikohad, kauplused, slipiomanikud, kalastusgiidid jne. Kutselisel püügil selline kõrvalmõõde puudub.
Kuidas tundub, kas teeme ära?
Kommentaarid