Kasulik

Ära unusta peamisi reegleid looduses liikujatele! (1)

Aare Pai, Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse arendusosakonna peainspektor, 23. juuni 2021 06:00

NII JUHTUB, KUI EI AUSTA REEGLEID. Veekogude ääres on väljaspool teid sõitmine keelatud.

Foto: Keskkonnaamet

Kalastajail on lubatud veekogu piiranguvööndisse sõita ka väljaspool teid, aga seda vaid paadi vettelaskmiseks ja selle veekogust väljavõtmiseks.

 

Tuletame meelde looduses liikumise reegleid, et neid teadmatusest mitte rikkuda.

KUI SÕIDAD KALDALE AUTOGA. Rannal ja kaldal ning looduskaitsealal liikudes tuleb jälgida eelkõige looduskaitseseaduse või vastava kaitseala kaitse-eeskirja nõudeid. Veekogu äärde mootorsõidukiga sõites pea meeles, et veekogu kalda piiranguvööndis on väljaspool teid sõitmine keelatud.

Veekogude kaitseks on kehtestatud ranna ja kalda piiranguvöönd, mille ulatus sõltub veekogu suurusest. Looduskaitseseaduse järgi on piiranguvööndi ulatused järgmised:

* Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;

* üle 10 hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;

* allikal ning kuni 10 hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit.

Piiranguvöönd on kehtestatud kõikidele veekogudele selleks, et kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi – taimestikku, linde, loomi ‒ ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju loodusele. Autode ja maastikusõidukitega sõitmine kahjustab pinnast ja ranna-alade õrna taimkatet.

Kalastajal on siiski lubatud veekogu piiranguvööndisse sõita ka väljaspool teid, aga seda vaid paadi vettelaskmiseks ja selle veekogust väljavõtmiseks.

KUI LIIGUD JALGSI KALLASRAJAL. Kallasrada on avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ning selle ääres viibimiseks ja liikumiseks. Laevatatavate veekogude ääres on kallasraja laius 10 meetrit, teistel avalikel veekogudel 4 meetrit. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Loomulikult tuleb mööda kallasrada liikujal suhtuda austusega loodusesse ning arvestada maaomaniku huvidega – oma jäätmed võta koju minnes kaasa, väldi omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

KUI TAHAD TELKIDA JA LÕKET TEHA. Igal pool ei ole telkimine ja lõkke tegemine lubatud. Ranna ja kalda piiranguvööndis või looduskaitsealadel on lõkke tegemine lubatud vaid selleks ettenähtud kohtades (tavaliselt RMK lõkkekohtades). Eramaal tohib telkida ja ohutult lõket teha vaid maaomaniku loal.

Looduses liikumiseks sobiva matkaraja, puhke- või lõkkekoha leidmiseks uuri veebilehte https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/voimaluste-otsing. Seal on leitav ka kaitsealade kaardimaterjal, millelt saab tutvuda telkimis- ja lõkkeplatside asukohtadega.

Kalapüügi keeluajad juunis ja juulis

Linaskit on keelatud püüda 20. juunist 20. juulini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõigi püügivahenditega.

Kohapüügikeeld Läänemeres kehtib kuni 15. juulini. Siseveekogudes võib koha püüda alates 11. juunist. Emajõel kalastajatel tuleb arvestada sellega, et Koosa jõe suudmest kuni Peipsi järveni kestab püügikeeld 15. juunini. Tuletame meelde ka seda, et ühes ööpäevas on lubatud püüda kuni 5 koha.

Meeldetuletuseks veel, et jõevähi püük on lubatud ainult augustikuus ning ühes ööpäevas on lubatud püüda kuni 75 mõõdulist jõevähki. Jõevähi alammõõt on 11 cm.

 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee