Mitmesugust

Euroopa Liit valmistub keelustama plii kasutamist kalastuses (1)

Eesti Kalastajate Selts, 23. juuni 2021 17:00

TONKAPÜÜK. Ilmselt jääb just selle käigus enim pliid veekogude põhja.

Foto: Igor Ixa Nael

Üsna pea tuleb kalameestel tinast põhjaõngeraskuste ja jigipeade asemel kasutusele võtta alternatiivsed materjalid.

Euroopa Keemiaagentuur (ECHA) on teinud ettepaneku plii kasutamise lõpetamiseks, mis kalastajaile tähendab peamiselt pliist raskuste asemel paremate alternatiivide leidmist.

24. märtsil 2021 alustas ECHA sel teemal kuuekuulist arutelu, mille käigus saavad kõik sidusrühmad esitada oma argumendid ettepaneku poolt või selle vastu. Kolmandate isikute argumendid võivad ettepanekut muuta, kui neid toetavad usaldusväärsed teaduslikud tõendid.

Kalastuse osas puudutab ECHA ettepanek kuni 50-grammiste pliist raskuste kasutamise lõpetamist kolmeaastase üleminekuperioodiga ja üle 50-grammiste raskuste keelustamist viieaastase üleminekuajaga.

Hinnanguliselt satub Euroopa Liidus laskespordi, jahinduse ja kalastuse kaudu keskkonda aastas umbes 100 000 tonni pliid. Sellest 79% põhjustab laskesport, 14% jahipidamine ja 7% kalastamine.

MIKS ON PLII OHTLIK? Plii on inimestele ja metsloomadele mürgine aine. Seda sisaldava laskemoona ja kalastustarvete kasutamine põhjustab metsloomadel ja lindudel pliimürgistust. Inimeste tervist võivad mõjutada pliilaskemoonaga lastud ulukites leiduvad pliijäägid või siis pliilaskemoona ja kalastamisel kasutatavate raskuste või peibutiste kodus valmistamine.

Kokkupuude pliiga võib põhjustada muuhulgas vähenenud viljakust, südame-veresoonkonna haigusi ning mõjutada imikute ja laste arengut. Pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekivad organikahjustused ja vähk. Eriti kahjulik on plii laste neuroloogilisele arengule.

Kalastajad võivad mürgiseid aure sisse hingata plii sulatamisel, kui valavad kodus ise näiteks jigipäid või tonkatinasid. Selline tegevus võib ohustada ka teisi pereliikmeid.

Puuduvad tõendid, et pliid sisaldavate püügivahenditega püütud kala tarbimine tooks kaasa toidukaudse kokkupuute pliiga.

MILLISED ON ALTERNATIIVID? Jahimeestele on plii kasutamise lõpetamine tuttav teema, sest veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast. Kartus, et alternatiivsed materjalid on märksa kallimad, ei osutunud tõeks ‒ terashaavlid on täna pliiga samas hinnaklassis. EL on võtnud nüüd suuna lõpetada kahe aasta pärast pliihaavlite kasutamine märgaladel ja neist 100 meetri raadiuses.

Ka pliist raskustele ja peibutistele on olemas alternatiivid, näiteks tinast, volframist, klaasist või erinevatest sulamitest valmistatud. Meiegi kauplustes on näha olnud looduslikest kividest tehtud põhjaõngeraskusi.

KOKKUVÕTTEKS. Plii kasutamise lõpetamine tuleb kasuks nii keskkonnale kui ka inimestele. Paneme vaimu valmis ja hakkame juba ise nõudma kauplustest alternatiivseid ja ohutuid materjale.

Plii kasutamise lõpetamine tuleb kasuks nii keskkonnale kui ka inimestele.

Kui palju pliid puhkab Emajõe põhjas?

Eelmisel aastal arvutas Priit Kallas meie ajakirjas, kui palju võib aastas pliid sattuda Emajõkke.

„Oletame, et iga kalamees jätab ühe kalastuskorra ajal jõepõhja ühe jigipea või tonkaraskuse. Kui kalamehi on jõel päevas keskmiselt 100 (tegelikult kindlasti rohkem) ja keskmine põhja jääv raskus 50 grammi (oletame, et 80-grammiseid tonkaraskusi + 20‒25-grammiseid jigipäid on umbes ühepalju), jääb päevas jõepõhja 5 kilo tina. Aastas 1825 kilo ehk peaaegu 2 tonni! 10 aastaga 20 tonni! See on üsna tagasihoidlik arvutus, tegelik kogus võib olla kordades suurem.“

 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee