HOIA, MIDA ARMASTAD. Lase tagasi alamõõdulised, pea kinni keeluaegadest ja -kohtadest ning ära võta koju rohkem kui seadus lubab. Nii saame seda hobi pikalt nautida nii meie ise kui meie lapsed.
Foto: Igor Ixa NaelJuhtkiri | Kuritegu ei tasu ennast ära (7)
Tean juhust, kus Emajõel pidanud üks mees Keskkonnaameti inspektoritele endapüütud alamõõdulise koha kinni maksma. Kilohind tuli päris kallis, ühe kala eest küsiti 1200 eurot.
Ikka ja jälle tuleb vabatahtlikest kalakaitsjatelt teateid, kuidas keegi püüab keelualas. Mõni jälle käib oma jutu järgi kopraid vaatamas, spinning igaks juhuks kaasas.
Õnneks peavad kalamehed ma usun, et 99-protsendilises enamuses kehtestatud püügipiirangutest kinni. Ülejäänud kaduvväikesest osast ehk pooled rikuvad reegleid teadmatusest – mis seadusesilma poolelt vaadatuna pole õigustus, kuid inimlikult mõistetav. Ja veel pool protsenti on paadunud rikkujad, keda ei peata ka teadmine, et asja avalikuks saades on kogu renomee rikutud. Eluks ajaks.
Mõni trotsi täis kalamees võib nüüd öelda, et miks mina pean reegleid austama, kui riik ei suuda lõhejõgedel ebaseaduslikke paisutusi likvideerida? Kui kutselised püüavad südamerahuga kudeajal? Vaadake, kui palju kala niimoodi hukka saab! Nõus. Aga ennast austav kodanik ei riku seadusetähte ka siis, kui see talle ebaõiglane tundub. „Vaata, mis teised teevad“ ei ole pealegi pärast algkooli enam tõsiseltvõetav õigustus.
Nii et enne, kui uude kohta püüdma läheme, viime ennast seal kehtivate piirangutega kurssi. Levinumaid keeluaegu teame niikuinii peast, aga vahel tasub üle kontrollida.
Kommentaarid