Mitmesugust

Veterankalamees Katenevi päevikud 1985-1986: tööd palju, kalale enam nii tihti ei pääse 

Viktor Katenev, 23. juuli 2021 07:00

Selleks et Ihasalus jääle saada, tuli kõigepealt kordonist läbi astuda ja „pealikule“ andam üle anda. Tavaline ja laitmatult töötav variant oli pudel valget viina, siis võeti passid hoiule ja tee jääle oli avatud.

Neil aastail käisin kalal harva, kuna lisaks minu lepingulistele töödele Eestis ja Lätis, mis kestsid maist novembrini, olin ka talvel tööl EKE Tares.

13. JAANUAR, PEIPSI JÄRV. Tulime Mirka Jüri uhiuue VAZ 2104-ga Varnjasse. Jüril oli kaasas üheksa-aastane poeg Toomas ja Vello Ilves. Kõndisime peale 6 km. Nii mõnedki sõitsid järvele autodel, sest jää oli 40 cm paks. Püüdsin 19 ahvenat, neist 12 tk (kokku 3,2 kilo) leidsid tee kotti. Jüri püüdis 10 ja Vello 9 ahvenat.

Kuu lõpus helistas Serjoga ja rääkis, et lutsu tuleb hästi, kuid ma käisin sel talvel tööl EKE Tares koos Luht Matiga, kes tuli Kallastest tagasi Viljandisse, ja aega kalalkäimiseks oli vaid nädalavahetustel. Matil enam Viljandis korterit ei olnud, elas ema juures.

3. VEEBRUAR, PEIPSI, KALLASTE. Liikuda on raske, lumi kattis jää paksu vaibaga. Olime kolmekesi madalikul, püüdsime kuni kella kümneni õhtul ja lahkusime järvelt, Mina sain kaks lutsu, kaaslased ka ühe ja kaks kala. Kohalike käest kuulsime, et esimesed lutsud püüti 18. jaanuaril, nüüd on kude lõpufaasis. Rohkem ma lutsu püüdma ei läinudki.

Veebruari esimene pool oli erakordselt külm: 11. veebruaril Valgas –36 kraadi, Viljandis –32. Veel 22. veebruaril tegi Viljandis külma –22 kraadi.

Märtsi algul käisid meie mehed merel Ihasalus turska püüdmas, arvuliselt saadi vähe, kuid kalad oli suuremad kui varasematel aastatel.

9. MÄRTS, PEIPSI, MUSTVEE. Peeti Viljandi klubi MV-d jääaluses kalapüügis. Osalema tuli 173 kalameest. Aega püüdmiseks anti kuni kella 17-ni, kuid mina tulin juba 12 kaldasse, sest ilm oli vastik ja ahven sikuskat võtta ka ei tahtnud. Meie sektsiooni meestest jäid nulli nii Mirka Jüri kui ka Meier Volli, ka Muru Mati ei saanud mitte ühtegi ahvenat. Mina püüdsin sikutiga ühe 490-grammise ahvena. Suuremad saagid olid kirbutajatel, nemad hõivasidki auhinnalised kohad. Võitis V. Tellis, kes püüdis üle 5 kilo igasugust pudi, minu sektsiooni mees B. Koppel püüdis kirbuga üle 3 kilo ja tuli kolmandaks. Suurima, 850 g ahvena püüdis samuti meie sektsiooni mees. Jää 70–80 cm paks, lund ka tublisti peal.

12. MÄRTS, IHASALU. Tulime suurema seltskonnaga kolmel autol turska püüdma. Selleks et jääle saada, tuli kõigepealt kordonist läbi astuda ja „pealikule“ mingi andam üle anda. Tavaline ja laitmatult töötav variant oli Ihasalus pudel valget viina, siis võeti passid hoiule ja tee jääle oli avatud. Merel oli lubatud püügiala tähistatud kuuseokstega. See ala oli üpris väike, umbes 1 x 1 km. Ilm oli kohutav, puhus tormine läänetuul, sadas lund ja tuiskas. Kalamehi tuli jääle vähe, 30 ringis.

Püüdsin sikutiga ja ühe tonkaga. Liikuda nii vastiku ilmaga eriti ei tahtnud, püüdsin enamasti vaid kahest august. Algul puurisin 130 mm puuriga augud, kuid hiljem tuli need tuuraga suuremaks raiuda, sest tursad ei mahtunud puuriaugust läbi. Võtte oli vähe, kuid kõik kalad olid jämedad, mina püüdsin kuus turska kogukaaluga 19,8 kg. Suuremad kaalusid 5,9, 5,0 ja 4,1 kg. Ära läks ka neli turska. Meie meestest püüdis kõige rohkem A. Koni – tema sai 8 turska, teised 1–4 turska.

Üks punt mehi püüdis meist eemal ja neil oli kõigil sees korraga 5–6 tonkat, nemad said kuni 20 turska. Sügavus oli püügimaal 60 meetrit.

Ühel päeval käisid tuttavad mehed Hara lahes turska püüdmas, nad lubati Tapurlast jääle. Ka seal saadi ilusaid kalu, Tirol Jüri sai tol korral 11 turska – 36 kg, suuremad isendid 7,2 ja 5,5 kg. Nädal hiljem käisid samad mehed uuesti, Tapurlasse ei lubatud. Saare juures oli aga püügipiirkond kuuseokstega piiratud ja kaugele minna ei saanud, maksimaalne sügavus püügimaal oli 36 meetrit. Turska saadi kolme peale ainult kaks, lesta püüdsid nad tublisti rohkem, kokku üle 20.

Oli näha, et tursa arvukus meie vetes oli kõvasti kahanenud ja järelkasv puudus. Meie tursalkäimised võis lugeda lõppenuks. Ma ei tea, kas kusagil hilisematel aastatel turska veel saadi või mitte, igal juhul mina ja mu sõbrad rohkem turska ei püüdnud.

28. MÄRTS, VÕRTSJÄRV. Käisin mootorrattaga jääl, püüdsin Leie vare ümbrusest 6 ahvenat, kokku 2,0 kg, suurim 540 grammi. Tulin töölt ära, et saaks Peipsil siiga püüda.

2. APRILL, PEIPSI, KALLASTE. Tulime Mirka Jüri ja Ilves Velloga eelmisel päeval kohale ja käisime jalgsi järvel kuni 8 km kaldast. Mina püüdsin 5 siiga, kokku 4,8 kg, Jüril hakkas otsa vaid neli alamõõdulist siiga, aga ta tõmbas jääle kopsaka 5,4 kg haugi. Vello sai ka viis väikest siiga. Ööseks jäime soojakusse.

Hommikul astusime eilsele kohale ja sealt veel mujalegi. Siiga „tilkus“ igalt poolt, õhtuks oli mul 10 siiga kotis, kokku 7,8 kg, neist neli üle 1 kg. Sain ka seitse ahvenat. Jüri sikutas jällegi haugi välja, sel korral 3,5 kg. Tal oli ka siigasid, kuid enamasti väikesed, üle kilo ainult kaks kala. Vellol oli üks üle 1 kg siig ja veel mitmeid väiksemaid. Ta püüdis ka paar kopsakat üle 0,5 kg ahvenat. Taksojuhid käisid Buraniga kaugel, kuid midagi erilist ei saanud sealtki. Neil läks veidi täbarasti, jäid vahele Venemaa poolelt tulnud kalakaitseinspektoritele. Püüdsid küll GAZ- 69 eest ära pageda, aga ei õnnestunud. Meestele koostati protokollid, kuna püügiload puudusid ja neli siiga leiti neilt ka.

Siigasid saime sel päeval vähe, minul oli ainult neli kala, vaid üks neist kilone. Kaaslastel olid sarnased saagid.

Öö veetsime soojakus. Hommikul tuli Viljandist suurem hulk kalamehi kohale. Taksojuhid hommikul enam kalale minna ei soovinud ja sõitsid koju, mina läksin tõukega jääle. Sõitsin 8 km peale, panin viis elussööta järve ja püüdsin sikutiga edasi. Sikutiga sain päeva jooksul vaid ühe haugi, 2,4 kg, elussöödaga ei toimunud ainsatki võttu.

16. APRILL, PEIPSI, KALLASTE. Tulin hommikul varakult Jawaga, väljas külma 2 kraadi. Jääle läksin koos taksopargi meestega saaniga. Servad olid järvel lahti, lühikese kummikuga enam peale ei saanud. Sõitsime palju ringi, kuid kala ei leidnud või ta ei võtnud. Mina püüdsin vaid kaks väiksemat siiga ja 1,9 kg haugi. Panin mõneks ajaks ka neli unda sisse, võtte ei saanud. Meie seltskonnast püüti siiski päris mitmeid hauge. Tarmo sai 3,1 kg haugi, üks meie mees püüdis kaks haugi. Siiga said kaks kaaslast viis, teistel null kuni kaks.

Sellega sai siiapüügi hooaeg läbi – ei olnud edukas. Käisin kümme korda siiga püüdmas, sain 26 mõõdukala, kokku 19,0 kg, tagasi lasin ka veel 17 nolki. Jala liikusin Pepsil 150 km.

26. APRILL, HÄÄDEMEESTE OJA. Teib on kohal, aga väike, kõik alla 100 g. Sain 27 tk, kokku 1,9 kg.

19. APRILL. Käisin erinevatel jõekestel, õngitsesin nii Häädemeestel, Lemme jõel kui ka Timmkanalil. Kokku sain 59 teibi ehk 5,2 kg. Lemmejõest tuli üks jõeforell, kes andis isegi mõõdu välja, kuid lasin ta tagasi.

Mai algul külastasin veel mitmel korral Häädemeestet ja Timmkanalit, saagid 5–7 kg teibi ja särge.

5. MAI, REIU JÕGI. Kotti sai 50 särge, kokku 7,1 kg. Rohkem ei püüdnud, tohtis ju ainult 50 tk ära võtta. Lahkusin juba kell 14.30.

10. MAI, KARKSI PAISJÄRV. Klubi MV õngitsemises, osalejaid 46. Enne õngitsemist toimus spinninguga püügi võistlus, mina sellest osa ei võtnud. Võistluse käigus püüti ainult neli haugi, nendest üks üle kilo ja kolm alla kilo.

Õngitsemisel võistlussektoreid ei olnud, püüda võis kogu paisjärve ulatuses. Esikoha võitis kohalik kalamees Toomla 765 punktiga (198 kala – 5,67 kg), teine koht kuulus K. Sillatile 719 punktiga (204 kala – 5,15 kg), mina tulin kolmandaks 707 punktiga (183 kala – 5,24 kg). Võistluse suurim kala oli 350 g karp. Auhinnaks sain mingi tuhatoosi.

9. MAI. V. Jaska püüdis Preedi jõest 1,9 kg forelli.

16. MAI, PEDJA JÕGI. Tulin Puurmanisse haugipüügi hooaega avama, kuni 15. maini oli keeluaeg. Kohe esimese heitega rabas silla ees lanti kobe 3,9 kg haug, mille kaldale sikutasin. Hiljem sain juurde veel kolm haugi.

Järgmisel päeval tulin uuesti Puurmanisse. Püüdsin 3,5 tundi ja sain neli haugi, kokku 4,4 kg, suurim 2,1 kg. Tagasi läks seitse alamõõdulist.

Algas minu pikk paus kalapüügis, sest töö tahtis tegemist. Kalapüügi juurde naasin alles novembris.

8. NOVEMBER, TÄNASSILMA JÕGI. Käisin lanti loopimas, tulemuseks neli haugi. Samal ajal toimus Viljandi järvel haugipüügi võistlus. Esikoht võideti kahe haugiga, kokku 3,3 kg. Suurim püütud haug kaalus 3,1 kg.

Juba 23. novembril läks jäält püük lahti. Esialgu külastasin mõnel korral Viljandi järve, kus tilkus üksikuid ahvenaid.

1. DETSEMBER, PEIPSI. Tulime neljakesi Varnjasse. Plaanis oli minna kaldast kaugemale, tegelikult saime vaid 1 km kaugusele, kuni ette sattus õige õhukene jää. Jüri astus sinna esimesena peale, tegi inertsist 4–5 sammu ja märkasime, kuidas jää tema jalge all vajub. Õnneks suutis ta läbivajumist vältida ja kõvemale jääle naasta. Huvi pärast puurisime õhukest jääd, seda oli ainult 2 cm. Vaatasime, et peale meie keegi teine ei ürita kaugemale minna ja tulime ka roo äärde püüdma. Sügavust oli roo ääres 0,8–1,0 m. Mina püüdsin 13 ahvenat – 2,0 kg, suurim isend 400 g. Vello sai 18 ahvenat – 2,1 kg, Jüri 28 ahvenat, tema poeg Toomas kaks ahvenat.

4. DETSEMBER, PEIPSI, VARNJA. Tulime Laansoo Üloga, üks mees oli veel kaasas. Nüüd sai liikuda juba kaugemale. Kaaslased käisid 2 km peal ära, kuid sealt kala ei saanud ja tulid tagasi kalda äärde, siit mõni üksik tuli. Mina sain 7 ahvenat, kokku 0,8 kg. Ülo püüdis neli ahvenat, kolmas mees samuti neli.

Saigi aasta läbi. Kalal käisin 52 korda, püüdsin 162,5 kg kalu. Suurim kala oli 8,7-kilone haug.

1986. aasta jäi õige kiduraks

1.JAANUAR, PEIPSI. Uue aasta vastuvõtuga me liiale ei läinud ja sõitsime hommikul Mirka Jüri autoga Kallastesse. Võtsime soojakust tõukekelgud ja liuglesime järvele. Juba 1,5 km kaldast kohtasime kaheksat Viljandi kalameest, jäime ka sinna püüdma. Tuli päris korralik ahven. Ilves Vello sai meist kõige rohkem, tal kogunes neid 26 tk, kokku 4,3 kg. Kaur Avol oli 15 tk ja 3,0 kg. Mina püüdsin vaid kolm ahvenat, Jüri kolm korda vähem ehk ühe ahvena. Ühel mehel juhtus sikutile kena luts – 3,9 kg, tegin pilti sellest lutsust. Kuulsin, et eelmistel päevadel saadi samast kohast ka paar kilost ahvenat ja 4,1 kg haug.

Käisin talvel tööl, seepärast ka kalal peaaegu ei käinud, alles märtsis hakkasin liigutama. Minust jäid püüdmata nii lutsud kui ka siiad. Tegelikult ei mäletagi põhjust, miks ma kalal ei käinud. Fakt on see, et päevikus on jaanuaris vaid üks märge ja veebruaris mitte ainsatki.

Märtsis hakkasin Võrtsjärve külastama. Kuulsin Laansoo Ülolt, et 5. märtsil püüdis ta Võrtsust Leie vare piirkonnas 18 kg suuri ahvenaid. Mina tulin 8. märtsil Jawaga jääle, püüdsin neli ahvenat, suurim 570 g.

15. MÄRTS, VÕRTSJÄRV. See oli õige pikk püügipäev, 11 tundi. Mina sain vaid kolm ahvenat, neist kaks kobedad: 660 g ja 630 g. Aga mehed püüdsid kohasid, mõned said 3–4 kala, Välja Eedik isegi viis koha.

Ühe tema kohaga oli tükk tegemist. Kui kala otsa tuli ja lõpuks augu alla sai, siis selgus, et august läbi see kala ei tule. Löödi kolm-neli kongitsat kalale sisse ja kuna tuura kellelgi ei olnud, hakati puuriga auku suuremaks tegema. Aega kulus palju, näha midagi ei olnud, sest vesi oli augus verest roosa, ei paistnud läbi. Kõik arvasid, et tegemist monstrumiga, aga kui lõpuks kala jääle saadi, oli kõigil pettumus suur. Tegelikult oli koha jäänud sikutile keskelt kõhu alt ja tema kaal oli 3,3 kg, mitte 10 kg, nagu ennustati. Kaubanduslikku välimust kala ka ei olnud, puuriga vigastati teda sedavõrd, et soolikad rippusid kõhust välja.

V. Jaska püüdis päevaga ühe 0,7 kg ahvena ja 1,8 kg latika. Üldiselt olid püütud kohad väikesed, pooled alla mõõdu ja ülejäänud enamasti kilo ringis. Kalamehi oli jääl palju, 80 ümber.

Märtsi lõpus käisid taksopargi mehed Peipsil siiga püüdmas. Minuga ühes trepikojas elanud Tarmo püüdis ühel päeval 36 siiga, kokku 30 kg. Nädal varem sai ta 31 siiga, A. Koni vedas samal päeval jääle 28 siiga.

Aprillis mul midagi huvitavat ei toimunud, esimene märkimisväärsem püügiretk oli mais, Õisu järvele. Spinninguga sai püütud 8 haugi, kokku 10,2 kg ja suurim 3,9 kg.

Suvi möödus töö tähe all, kalal ma ei käinud. Leian märkme, et Varkel Rommi püüdis 29. juunil Prandi jõest 3,02 kg jõeforelli.

Augustis käis Meier Volli Vilsandi saarel kalal, ühel päeval oli püüdnud spinninguga 43 haugi, keskmiselt 1,8 kg kala. Teisel päeval sai veel 29 haugi.

Septembri lõpus käis Viljandi klubi võistkond Saaremaal saarlastega spinningupüügis võistlemas. Võitis meie A. Kaur, tema püüdis 5 haugi ja 10 ahvenat, kokku 16 kg. Ka suurim haug oli Avol – 4,5 kg. Võistkondlik võit kuulus Viljandile.

10. OKTOOBER. Paala paisjärvest püüti elussöödaga 9,6 kg haug ja käidi seda kalaspordiklubis kaalumas.

Minu lepingulised tööd venisid lausa novembrini välja, kalale õnnestus minna alles 17. novembril Viljandi järvele. Püüdsin kaks tundi ja sain landiga kolm haugi. Detsembri teisel poolel kannatas juba Peipsi jääle minna, kuid kalaga kiita ei olnud.

Äärmiselt nigel aasta, käisin kalal vaid 21 korda ja püüdsin 30,5 kg kala. Suurim kala oli 3,9 kg haug.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee