PAHKLESTA TEGUTSEMISE JÄLJED MUULUKAL. Nende põhjal saab olla kindel, et liik on siin tegutsenud.

Foto: Maarika Männil
Triin Nõu 24. juuli 2021 16:00

Loodusfestivali raames 12.–13. juunil toimunud neljanda loodusvaatluste maratoni saak püstitas uue rekordi – tehti lausa 7500 vaatlust.

Üle Eesti tehti 24 tunni jooksul loodusvaatlusi 41 eelregistreeritud vaatlusalal.

Kokku edastas oma tähelepanekuid 208 loodushuvilist, mitmel pool toimunud retkedel ja õpitubades osales ligi 600 inimest.

Edastatud vaatluste saak oli mitmes mõttes rekordiline. Kokku laekus vaatlusi üle 7500. Enim liike leiti Järvamaalt Mägede vaatlusalalt – 577 taksonit (sealhulgas liigina määramata jäänud vaatlused). Individuaalarvestuses sai esikoha Priit Zingel, kes osales maratonil Valgamaal Riidajas ja edastas 437 taksoni vaatlused.

Enamik edastatud andmetest, ligi 4000, olid taimevaatlused. See oli ka üsna ootuspärane, sest taimed püsivad erinevalt lindudest ja putukatest ühel kohal paigal. Kõige rohkem vaadeldud taimeliik oli harilik tamm ja loomaliik metsvint.

Heameelt teeb, et tähelepanu pööratakse ka vähem uuritud organismirühmadele. Esmakordselt oli vaatlustulemustes teateid ka algloomade kohta. Tavalisest rohkem oli seente ja samblike vaatlusi. Sammalde ja samblike huviretki toimus nii Rapla- kui ka Võrumaal.

AVASTATI UUS LIIK. Sõtke vaatlusalal Raplamaal avastati Eestis uus liik – muulukal elav pahklest Fragariocoptes setiger. Liigi leidis Maarika Männil, kes on Raplamaal varemgi avalikke vaatlusmaratone korraldanud ja neil osalenud. Pahklestad elavad liigiti kindlal taimel ja imevad selle mahlu. Enamasti tekib nende tõttu taimele eriline moodustis (mis ongi pahk) ja lest elab seal sees. See konkreetne liik on seotud muulukatega. Kuna Eestis ei ole rohttaimedel elavaid pahklestasid uuritud, pole seni nende leviku ja arvukuse kohta ka suuremat teada. Seda ämblikulaadset lesta on leitud nii Soomest kui ka Lätist, nii võis eeldada, et ta elab ka Eestis. See on hea näide harrastusteaduse rollist teadlaste andmekogude täiendamisel. Harrastusteadlased võivad vähemalt osaliselt täita lünki, mis teaduses tekivad.
Tavalisest linnu- ja taimevaatlusest erinevalt on loodusvaatluste maratonil oluline tähele panna võimalikult paljusid erinevaid liike. Ainult nii saab ala elurikkuse kohta rohkem teada.

ANDMED JÕUAVAD PORTAALI. Vaatlusandmeid kontrollisid PlutoF elurikkuse infosüsteemi kaudu oma organismirühma eksperdid. See on tavaline praktika ka väljaspool maratoni vaatluste tegemisel.

Mitte kõik vaatlused ei jõua avalikkuse ette. Osa, millel puudub tõendusmaterjal ja on alust arvata, et määraja võib olla eksinud, lükatakse tagasi või jäetakse kinnitamata. Kõigi vaatluste detailsed andmed on avalikult kättesaadavad Elurikkuse andmeportaalis (elurikkus.ee), välja arvatud I kaitsekategooria liikide asukohainfo, mida ei kuvata.

Julgustame inimesi oma loodusvaatlustest rohkem teada andma, sest see on oluline täiendus loodusteadlaste ja -kaitsjate andmekogudele. Järgmine loodusvaatluste maraton toimub 2022. aasta juunis.