Kasulik

Matkarajalt otse teetassi 

Triin Nõu, 29. juuli 2021 07:00

Metsvaarikas.

Foto: Madlen/Shutterstock

Jätame teepuru koju ja korjame mõnusa õhtuse aurava tassitäie tarvis materjali otse metsast.

Vaarikat tunneb küllap igaüks, ent maitsva sooja joogi saab ka näiteks angervaksast ja kortslehest.

VAARIKAS

Hariliku vaarika marju on vist pea iga matkaline suvel möödaminnes mõned peotäied söönud. Lisaks marjadele võib julgesti kaasa lõigata ka mõned varred, millest teed teha. Sobivad nii esimese aasta rohelised kui ka juba vanemad ja tumedamad varred. Kui lasta vartel piisavalt kaua kuumas vees tõmmata või veidi keeta, saab tumeda ja musta tee sarnase joogi.

Rahvameditsiinis soovitatakse vaarikavarreteed palaviku alandamiseks, kuid tegelikult sobib seda ka niisama pruukida. Lehtedest tee aitab kõhulahtisuse vastu. Vaarikavartest saab teed teha ka talvel. Kõrge kasvuga võnklevad varred on üsna hästi teistest taimedest eristatavad ka ilma lehtedeta.

Vaarikas on levinud üle Eesti. Seda leidub nii raiesmikel, lehtmetsades kui ka rannikul.

Angervaks.

Foto: Lopatin Anton/Shutterstock

ANGERVAKS

Laiuvad angervaksavälud toovad suviti looduses liikujatele meelõhna ninasõõrmetesse. Kui lõhnataju pole nii hea, siis reedab angervaksa ka tolmeldajate sumin, kes seda väga armastavad. Kui satute suvel mõnele luhale, madalsoosse, rannikule või veekogu kaldale, võib seal suure tõenäosusega argervaksa kohata.

Õitest tehtud tee on väga hea palavikualandaja, nii et kui pikemal matkal tundub haigus kallale kippuma, võib angervaksatee seda tunnet leevendada. Vahetult enne uinumist pole angervaksateed soovitatav juua, sest see soodustab kehast vedeliku välja viimist.

Angervaks kasvab peaaegu kahemeetriseks ja selle tunneb ära kollakasvalgete õite järgi. Õitseb juunist augustini ja on levinud üle Eesti.

Kortsleht.

Foto: Erkki Makkonen

KORTSLEHT

Kortsleht on väga levinud taim. Seda leidub niitudel, karjamaadel, metsateedel ja põlluservades. Lehed on voldilised ja meenutavad lehvikut, õied aga rohelised ja väikesed ning paiknevad varre tipus. Kortsleht kasvab kuni poolemeetriseks. Tänu erilistele lehtedele on seda lihtne ära tunda.

Teeks sobib korjata tervet taime maapealset osa. Suve teisel poolel tasub kortslehte otsida juba korra niidetud aladelt, sest vanemad taimed enam väga hästi teeks ei sobi. Kortslehetee rahustab, leevendab peavalu ja aitab nohu korral. Muide, Eestis leidub koguni 23 eri liiki kortslehti, aga neid tunnevad täpselt ainult botaanikud. Taimemäärajates erinevaid liike ei eristata, neid nimetatakse kõiki harilikuks kortsleheks.

Nõmm-liivatee.

Foto: Emilio100/Shutterstock

NÕMM-LIIVATEE

Nõmm-liivatee on kuivade liivaste alade taim. Seda võib kohata mererannas, liivikutel ja nõmmedel. Kuni 10 cm kõrguseks kasvav liivatee võib tihti märkamatuks jääda, aga juunist augustini on keeruline sellest niisama mööda kõndida ‒ sel ajal paistavad tema lillakad õitekogumikud eriti hästi silma.

Teel on rahustav toime, sobib ka seedehäirete leevendamiseks. Suurem tõenäosus liivateed leida on Põhja- ja Lääne-Eestis, saartel ja ka Kagu-Eestis, mujal leidub harvemini. Kuna liivatee varred on veidi puised, on seda kõige lihtsam korjata matkanoaga lõigates.

Islandi käokõrv.

Foto: Mayk.75/Shutterstock

ISLANDI KÄOKÕRV

Islandi käokõrv on tutvustatud taimedest kõige vähem roheline, sest teaduslikult võttes polegi tegemist taime, vaid hoopis samblikuga. Seda leidub peamiselt palumetsades ja nõmmedel. Kasvab kuni 15 cm kõrguseks, värvuselt on oliivroheline või veidi pruunikas.

Tee on väga mõru maitsega, aga kui kurk on matkal kähedaks ja valusaks jäänud, aitab just islandi käokõrv. Seda tasubki korjata ainult kurguhäda korral, sest väga mõru maitse tõttu sellest tehtud tee lõkkejuttude kõrvale rüüpamiseks ei sobi. Maitset ei aita peita ka teiste teetaimedega segamine ja magusained. Väga kuival suvel tuleb pidada silmas, et samblikud on väga õrnad, seetõttu peaks nende kasvukohta võimalikult vähe tallama.

Korja taimi ainult nii palju, kui sul tarvis läheb. Üleliigsed taimed võid peatuspaika jätta või hoopis koju kaasa võtta ja ära kuivatada. Head (matka)teed!

NB!

Korja ainult neid taimi, mida kindlasti tunned.

Jäta taimi ka kasvukohale kasvama.

Korja taimi suurtest teedest kaugemal.

Teesegusse võid panna ka mitu erinevat taime.

 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee