Juhtkiri | Millal lõpeb tants ümber Kunda paisu? (3)

Muide, Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda I paisul antud veeloa kehtivus lõppes juba 2007. aastal. Mis tähendab, et nimetatud paisutus Kunda jõel ja Natura 2000 alal on ebaseaduslik. Ometi jätkub tants ja trall – ettevõte esitab aina uusi taotlusi, saab eitava vastuse, isegi Riigikohtus on ära käidud ...

Ettevõte pakub, et rajab kalade rände tagamiseks kruvikalapääsu. Need maksavad sadu tuhandeid, olenevalt jaama võimusest ka miljon eurot. Pais on amortiseerunud, selle korrashoidmiseks tuleb teha suuri kulutusi. Lisame setete eemaldamise kohustuse.

Näiteks kordades võimsama Linnamäe paisu elektritootmise aastakasum on avalike allikate andmeil 50 000 euro tuuris. Kundas oleks see palju väiksem. Kas ettevõtjad on päriselt ka valmis oma kümnete aastate kasumi investeerima paisu korrashoidu? Kahtlen.

Kokkuvõttes – ehk oleks keskkonnaministeeriumil aeg ettevõtjad lõpuks laua taha kutsuda ja küsida, kui suurt summat nad paisust loobumise eest soovivad? Nii, nagu Sindi puhul tehti. Ettevõtjail tasuks aga õppida Kotka paisu juhtumist, kus algul pakuti omanikule selle eest kompensatsiooni, pika jauramise tulemusena sai aga ettevõtja kaela hoopis kohustuse pais oma kulu ja kirjadega likvideerida. Kuluks tuleb 50 000–100 000 eurot.

Väike vihje paisuomanikele: ei maksa vitsa üle painutada.