ÄGE VÄRK! Rajakaamerale jäävad nii ilvesepere, karu, hunt kui teised ulukid (1)

Testimisel
Willfine 3.0C rajakaamera
Hind: 110.00, Vnp.ee

Kaks aastat tagasi alustas Tarmo (59) rajakaamera katsetamist oma Viljandimaa talu aias ja peenramaal, et näha, kes pere taimi ja aiasaadusi pidevalt nosimas käib. Hiljem aga paigutas ta salvesti sinna, kus on rohkem liikumist – oja ületavale teele. Kaamera kinnitas ta puitposti külge vedruklambri ja rihmaga.

Aiamaalt metsa äärde

Kuigi rajakaamerat kasutatakse peamiselt loomavaatluseks, on sel tegelikult veel üks kasulik ülesanne, millest lõikab kasu ka Tarmo. Peale looduse ja loomade jälgimise hoiab mees kinnistust väljapoole suunatud rajakaameraga silma peal ka taluni tuleval juurdepääsuteel. „Kuna rajakaamera teeb mööda teed tulijaist pilte ja videoid, jäädvustab see loomad, jalakäijad ja ka autod,“ selgitab mees. Tänu sellele on tal hea ülevaade oma kinnistul liikujaist.

Pildid ja video e-postile

Rajakaamera töötab üpris lihtsalt – teeb igast suuremast 15 meetri sees toimunud liikumisest kolm pilti ja ühe video, ühe pildi saadab kaamera üle mobiilivõrgu ka e-meilile. Aparaadi saab seadistada tegema kuni minutipikkuseid videoid ja määrata nii tehtavate piltide arvu kui ka sensori tundlikkust ehk seda, millest see pilte või videoid teeb.

„Kui sensor on seadistatud liiga tundliku reageerimise peale, tuleb palju nn tühje pilte, kus pole tegelikult kedagi peal. See omakorda suurendab andmeside kulu ja risustab e-postkasti,“ teab Tarmo omast käest. Samuti lisab ta, et tegelikult ei ole kaamera reageerimisaeg nii kiire kui lubatud ehk see on kindlasti pikem kui 0,4 sekundit, mis paberites seisab.

Suhtlus kaameraga käib aga telefoniga SMSi teel – nii nagu mobiilne parkimine, toob mees näite. „Ses mõttes on funktsionaalsus ja kasutusmugavus analoogne u 12 aasta taguste mobiilidega,“ annab ta mõista, et tema rajakaamera võiks ka veidi uuenduslikum olla.

3 asja, mis määravad valiku

Rajakaamera valimisel võiks pöörata tähelepanu kolmele põhiasjale:

• kas kitsas- või lainurk;

• kui hästi see meie ilmastikuoludes vastu peab;

• milline on aku kestvus.

Tarmo valitud kaamera jäädvustab 100kraadise nurgaga ja püüab peale pigem laiema ala. Vaid ööhämaruses ei suuda see servasid piisavalt valgustada. See-eest on konkreetsel mudelil välk, mis jääb pimedas inimestele ja loomadele märkamatuks, nii et liikujad saavad segamatult oma teekonda jätkata.

Rajakaamera aku kestvust mõjutavad tehtavate piltide kogus ja videote pikkus. Seade töötab  patarei-, aku- ja näiteks ka päikesepaneelide toitel. Tarmo kasutab praktilisel kaalutlusel akusid. Oma valitud 15- ja 30sekundiliste videote juures peab tema kaamera ühe laadimisega vastu umbes nädala. „Kahjuks ei saada rajakaamera mingit teadet akude tööaja kohta. Kui tükk aega pole pilte tulnud, siis võib vaid oletada, et küllap on need tühjaks saanud,“ selgitab mees. 32GB mälukaardi juures juhtubki pigem see, et enne saab aku tühjaks kui salvestusruum otsa.

Ilvesed ja karud kaaluvad puudused üles

Tarmol on rajakaamera üleval kogu aeg, igal aastaajal ja ööpäev läbi. Kui temperatuur on talvel langenud ka alla miinus 20 kraadi, seadme töötamise miinimumi, pole ta seni kaamerat maha võtnud.

Kindlasti ei saa rajakaamera pilti võrrelda fotoaparaadi jäädvustusega, sest kaamera teeb pildi looma liikumise pealt ja pildi kvaliteet pole kiita. Tõsi, ka öised jäädvustused on pea mustvalged. Samas ülevaate saamiseks sellest piisab. Tänu rajakaamerale on mehel õnnestunud tabada kaamerasilmaga nii haigruid kui ka muid linde, aga ka rebaseid, kitsesid-sokkusid, metsseaperet ja viimaste avastustena ühe nädala jooksul hunti ja karu. Haruldaseks peab ta ka tänavu jaanuaris rajakaamerasse jäänud ilvest nelja pojaga. „Ainult hirv on veel mu suurulukite fotokollektsioonist puudu. Aga küll temagi ühel päeval tuleb,“ usub Tarmo.

Rajakaamera plussid ja miinused

+ Täidab mitut funktsiooni: saab kasutada nii loomavaatluseks kui ka turvakaamerana.
+ Reageerimistundlikkust saab ise reguleerida.
+ Teeb nii pilte kui ka videoid. Videote pikkust ja piltide arvu saab ise seadistada.
+ Eesti oludesse sobivalt hea temperatuuri- (–20 kuni 70 °C) ja niiskustaluvuse (5–90%) ning veekindlusega (IP54).
+ Pildistab 100kraadise lainurgaga.
+ Kaamera välk on pimedas inimesele ja loomale nähtamatu.
+/- Saadab ühe pildi otse e-meilile. Ülejäänud tuleb laadida mälukaardilt.
- Vajab mobiilset andmesidet piltide saatmiseks.
- Öised jäädvustused on mustvalged.
- Reageerimisaeg ei ole nii lühike (0,4 sekundit) nagu lubatud.
- Kaamera ei saada teadet, kui aku hakkab tühjaks saama.
- Pimedas pildistamisel ei valgusta see servi piisavalt.

Osale ulukiseires

Suurulukitest on Viljandimaal elav Tarmo saatnud pilte ka Keskkonnaagentuurile, kes tema ja paljude teiste andmete ning fotode põhjal ulukiseiret korraldab. Selleks on agentuuri lehel iga looma kohta ka ankeet, mida saab täita ja neile edastada.

Vaata lähemalt: keskkonnaagentuur.ee