Jaht

METSLOOMAGA TÕTT VAADATES: mida teha, kui kohtud karu, põdra, hundi, ilvese või metsseaga? 

Laura Liinat, 10. august 2021 09:30

Ikka ja jälle kuuleb lugusid, kuidas keegi on kohanud metsas ulukeid. Ühest küljest eksootiline moment, mis nii mõneski kadedust tekitab, võib olla aga ohtlik. Kui suurt ohtu metsloomad inimesele kujutavad ja kuidas nendega silmitsi olles käituda, selgitab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Ükskõik, kas mets kutsub sind vaikuses mõtteid mõlgutama või korilusega tegelema, on metsas alati hea jälgida mõningaid soovitusi. Need põhitõed aitavad elada üle ootamatud kohtumised ettearvamatute metsloomadega.

  • Laula, hõika, kõnele. Kuigi metsaminek on kui teraapia ja kohe üldse ei kutsu seal lärmama, siis tegelikult on puude vahel mõistlik endast loomadele märku anda, näiteks valjult kõneledes, hõikudes või lauldes. Enamik metsloomi väldib inimesega kohtumist ja eemaldub häälte peale.

  • Võta sõber kaasa. Metsas ja maastikel on mõttekas liikuda mitmekesi – nii on üksteisega suheldes hääle tegemine loomulikum ja vajadusel on võimalik hädaolukorras ka üksteist toetada.

  • Ära otsi kontakti. Eesti metsade asukad ei ole üldjuhul inimesele ohtlikud. Erandjuhtudel võivad agressiivsemad olla vaid vigastatud loomad või poegi kaitsvad emasloomad. Metslooma kohates ei maksa otsida nendega kontakti, vaid pigem minna oma teed ja lasta neil sama teha. Ära karda metslooma, aga ole ettevaatlik!

  • Jäta loomalapsed rahule. Leides metsast looma- või linnupojad, ei tohi neid mitte mingil juhul katsuda ega kaasa võtta – võõra lõhn pojal võib teatud juhtudel tähendada, et emasloom hülgab poja. Loomad saavad hästi hakkama, ükstapuha, kui väetid nad oma nooruse tõttu välja võivad paista.

  • Säilita rahu ja lahku tuldud teed pidi. Osa loomi tajub oma kindlat territooriumit, eriti poegimis- või pulmamängu ajal. Kui oled sisenenud võõrana nende alale, eemaldu metsloomadest alati samas suunas, kust sa tulid. Väldi seejuures paanikasse sattumist, liigu rahulikult.

  • Ära suru looma nurka. Vanarahvatarkus ütleb, et nurka surutud loom ründab. Väldi selliseid olukordi ja jäta metsloomale alati vaba põgenemistee. Tark on jätta taganemistee ka endale. Võimalusel pane enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda.

 

Tunne suurulukite tegutsemistaktikat

Metsa all või tee peal kohatud jänesed ja rebased ei tekita ilmselt nii palju hirmu kui pruunkaru, ilvese või metsseaga kohtumine. Loe, kuidas käituvad Eesti metsade suurulukid tavaliselt ohu korral ja kuidas sul oleks õige käituda.

Karu

Foto: VIDA PRESS

Kui kohtud karuga …

… jäta ta omapead ja eemaldu vaikselt. Kuigi emakaru tavaliselt ei ründa, võib ta seda siiski teha poegade kaitseks, kui satud emaslooma ja tema järeltulijate vahele.

… tagane karust aeglaselt, vesteldes rahulikul toonil.

… ära vaata karule silma, see on kutse võitlusele.

Teavikutes on kirjas, et agressiivse karuga vahetus kontaktis olles soovitatakse teeselda surnut. Miks nii? „Raske on midagi muud soovitada, sest karu eest ära joosta ei jõua ja puu otsa ronida pole mõtet. Seega jääbki ainult variant teeselda surnut, kaitstes oma pead ja kaela kätega,“ selgitab Tõnis Korts. Eesti Jahimeeste Seltsis pole küll sellist käitumisjuhist kellelgi olnud vaja katsetada ja mees loodab, et kellelgi ei tule seda kunagi ka teha.

Tea karu kohta seda!

  • Enim elab karusid Virumaal ja Jõgevamaal.

  • Päeval puhkab karu varjulises kohas.

  • Ta liigub ringi pigem õhtuhämaruses või öösel.

  • Karu annab rünnakust enne seda teada, tõustes tagajalgadele ja urisedes valjult.  

Metssiga

Kui kohtud metsseaga…

… eemaldu kohe, eriti kui tegu on põrsastega emise või haavatud loomaga. Reeglina pole metssiga muul juhul agressiivne ega ohtlik, küll aga uudishimulik.

 

Tea metssea kohta seda!

  • Enim elab metssigu Saaremaal ja Hiiumaal.

  • Päeval puhkab metssiga varjulises kohas, näiteks põõsas.

  • Sead on aktiivsemad varahommikuti ja hilisõhtuti.

  • Metssiga annab kurja häälitsusega märku, et eemalduksid. Kui sa seda tõsiselt ei võta ja liigud pesale hoopis lähemale, võib metssiga teha hoiatusrünnaku.

Ilves

Kui kohtud ilvesega …

… pole ta sind tõenäoliselt märganud. Ilves on kartlik ja umbusklik ning väldib inimesega kohtumist. Rünnata võib vaid haavatud loom.

„Seda ei maksa karta, et ilves inimesele puu otsast peale hüppab. Küll aga on jahimeestele teada lugusid, kus ilves on oma saaki – valgejänest või metskitse – maapinnast kõrgemal asuval kivihunnikul või söödasõime katusel passinud,“ jutustab Tõnis Korts.

 Tea ilvese kohta seda!

  • Enim elab ilveseid Lõuna-Eestis.

  • Päeval magavad ilvesed varjulises kuusenoorendikus või tuulemurrus.

  • Ilvesed on aktiivsed öösel.

  • Ilves ründab saaki jõuliste hüpetega.

Kui kohtud põdraga …

… väldi lähikontakti vasikatega koos oleva emapõdraga ja eemaldu. Põdrad võivad olla veidi agressiivsed ja tunda huvi võõraste vastu ka jooksuajal, septembris-oktoobris. Sel ajal tulevad nad näiteks nende häält järele matkivale inimesele kergesti ligi.

… ära hakka teda pildistama või muul moel häirima. Üksiku põdravasikaga metsas kohtudes ei maksa kindlasti arvata, et ta on maha jäetud. Ta tuleb jätta sinnapaika, sest emapõder viibib siiski läheduses.

Põder on meie metsade suurim imetaja ja oht temaga kohtuda on pigem maanteel sõiduvahendiga. Igal aastal juhtub sellelaadseid õnnetusi, näiteks 2020. aastal toimus 200 kokkupõrget põdraga.

 

Tea põdra kohta seda!

  • Enim elab põtru Hiiumaal ja Lääne-Eestis.

  • Põdrad on aktiivsed päeval, mil tegelevad peamiselt toidu otsimisega.

  • Põdra hästi sihitud jalahoop võib olla surmav.

Hunt

Kui kohtud hundiga …

… ole nähtav ja tee valju häält. Hundid reeglina kardavad inimest ja nendega kokkusattumine on väga harv juhus.

… põgeneb ta suure tõenäosusega. Kui hunt liigub sind märgates aga lähemale, siis taandu, sest tegemist võib olla haige loomaga.

„Ei ole teada, et hunt oleks inimest rünnanud. Viimased andmed pärinevad aastatetagusest ajast ja siis oli tõenäoliselt tegemist marutõvest tingitud agressiivse loomaga,“ selgitab Tõnis Korts.

 

Tea hundi kohta seda!

  • Enim elab hunte Lõuna-Eestis, Soomaa kaitsealal ja saartel.

  • Hundid on aktiivsed peamiselt öösiti.

  • Kui hundi saba on jäik, on ta valmis ründama.

 

Kuidas ma tean, et seenele-marjule minnes ei toimu sealses metsas (aju)jahti?

  • Jälgi toimumisi. Ajujahid algavad 1. oktoobril ja kestavad üldjuhul veebruari lõpuni. Valdavalt peetakse ajujahte nädalavahetusel. Kui planeerid nädalavahetusele metsas üritust, on mõistlik uurida kohaliku jahiseltsi käest, ega seal ole oodata mõnda jahti.

  • Märka jahilisi.

    • Märgid. Viimasel ajal on jahimehed kasutanud ajujahi puhul hoiatavat märki „Ettevaatust, jaht“.

    • Punased vestid. Jahi korral on näha punastes vestides jahimeeste liikumist ning kuulda hõikeid ja koerte haukumist.

Hea teada! Augustis peetakse jahti koprale, karule, kährikule, metskitsele, metsseale, mingile, punahirvele, sokule, hallhülgele, rebasele.

Kes on augustis aktiivselt liikvel?

  • Valgel ajal: noorlinnud, noored oravad jt noorloomad.

  • Hämarikus ja pimedas: konnad, kakud, siilid, metskitsed, metssead, rebased ja kährikud.

Kuidas on õige neis olukordades käituda?

Vastab Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht.

Kõnnid metsas või maastikul ja leiad vigastatud looma

Mida teha?

  • Helista infoliinil 1247 – sealsed töötajad annavad täpsed juhised, mida teha.

  • Positsioneeri end telefoni abiga ja edasta oma asukoht infoliini töötajale. Nemad tegutsevad edasi ja suunavad selle teistele, nt Päästeametile. Juhul, kui loom on juba väga raskes seisus, saadetakse tavaliselt appi jahimehed, et looma piinad lõpetada.

Märkad autoga sõites metslooma teel või selle pervel

Mida teha?

  • Võta kiirus maha ja lülita sisse ohutuled.

  • Oota, et esimesele teed ületavale loomale ei järgneks teisi.

  • Ära möödu loomast eest või tagant, sest loom käitub ettearvamatult. Looma ei ole võimalik peletada ka signaaliga – vastupidi, selle peale võib ta ehmuda ja liikuda ootamatus suunas.

Sõidad autoga metsloomale otsa

Mida teha?

  • Peata sõiduk teepervel ja lülita sisse ohutuled.

  • Kuhu helistada?

    • Kui viga sai mõni inimene, helista viivitamatult 112.

    • Kui viga või surma sai metsloom, helista 1247. Samal numbril tuleb helistada ka juhul, kui viga sai ainult auto ja metsloom lahkus omal jõul.

  • Positsioneeri end telefoni abiga või püüa leida lähim eristuv maamärk: kilomeetripost, bussipeatuse nimi või muu selgelt asukohta iseloomustav märk.

  • Kui metsloom lamab teel ja võib olla veel elus, ära mine talle lähemale kui kaks meetrit.

  • Kui metsloom on surnud ja oled selles täielikult veendunud, võid ta omal jõul teelt eemaldada.

Metsloom satub su koduõuele

Rebasekutsikas

Foto: SIMON EVERETT / CATERS NEWS

Mida teha?

  • Väldi paanikat. Viimasel ajal on saabunud hulgaliselt teateid, kus metsloomad satuvad asustatud aladele või inimeste hoovidesse. Tavaliselt lahkuvad nad sealt mõne aja pärast – senikaua püsi toas. Võid proovida peletada söögiotsingule tulnud karu majast eemale kolina või valjude hõigetega.

  • Ära toida metslooma. Loomad õpivad kiiresti selgeks, kust saab kergesti toitu. Pakkudes neile süüa või jättes aeda neile sobivat söögipoolist, võivad nad muutuda sagedasteks külalisteks. Parem on toidukraami õue laokile mitte jätta.

  • Suurema probleemi korral helista infoliinil 1247.

Info QR-koodiga kleepsult

70s Olerexi teenindusjaamas üle Eesti on saadaval QR-koodiga kleebised, kust leiab juhised, mida teha metsloomaga toimunud liiklusõnnetuse korral. Infot leiab ka Naiskodukaitse loodud äpist „Ole valmis!“.

Et metsloom ei peaks su aeda koduks

  • Ümbritse loodusalal asuv taluõu aiaga. See aitab vältida loomade juhuslikku sattumist su hoovile.

  • Väldi metsloomade pesi aias. On olnud juhuseid, kus kährikkoerad või mägrad üritavad ehitada maja või hoonete alla oma urge. Väikekiskjatega käivad aga kaasas erinevad haigused, mis võivad levida koduloomadele ja teatud juhtudel ka inimestele. Vajadusel saab väikekiskjad eluspüügipuuriga kinni püüda ja mujale viia.

Samal teemal

07.08.2021
Nipid looduses viibijale: Tubli abimees veekindel teip ja mida teha, kui karu ründab?
28.07.2021
VIDEO | Põhjalik juhend, mida pikemale matkale kaasa pakkida

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee