Foto: Margo Pajuste
Persoon
20. august 2021, 17:00

Heiki Hanso avab Väikese väina tammi hea sõna väega

„Sindi paisu mahavõtmise eest võitlejail eesotsas vanahärra Hans Solliga läks 12 aastat, kuni pais langes,“ ütleb Väikese väina tammi avamise eestvõitleja Heiki Hanso. „Mina olen praegu poolel teel – mul on seljataga kuus aastat tööd.“

Kui Heiki Hanso räägib oma elutööst ehk Väikese väina tammi avamisest, kõlab ta nagu vana rahu ise.

„Meie üritus lihtsalt ei saa untsu minna, sest loodus vajab seda ning ükskord mõistavad seda ka ametnikud ja poliitikud,“ ütleb ta.

Kas ja miks on aga vaja hiljuti 125-aasta juubelit pidanud tammi üldse avada? „Kalade pärast,“ ütleb Väikese Väina Seltsi eestvedaja Heiki. „Tänaseks on rannakalandus siin praktiliselt välja surnud, üksikud mehed leotavad veel oma võrke. Omal ajal olid siin aga suured kalurikülad, mis elatusidki kalapüügist. Tänapäeval on see mõeldamatu, sest kala lihtsalt ei ole. Kohas, kus vanasti oli näiteks siiga külluses.“

„Väike väin on Eesti suurim inimese poolt muudetud veekogu,“ jätkab Heiki. „Rail Balticu ja neljarealiste maanteede ehituse juures on elementaarne nende ökoloogilise takistuse maksimaalne leevendamine ökoduktide näol. Veider, et samal ajal pean mina aktiivselt veenma tammiavade ehituse vajalikkuse osas ameteid, kelle töö peaks selliste probleemide lahendamine olema …“

Küllap näitab tammi avajate idee õigsust ka see, et mõttekaaslasi leida pole sugugi raske. Näiteks on Väikese Väina Seltsi üritustele esinema tulnud muhulane Ivo Linna, täitsa vabatahtlikult ja tasuta. Heiki isa Andres Hanso on tammi avamisest rääkinud aastakümnete eest, ja nagu on selgunud, taheti avasid tammi sisse teha juba sada aastat tagasi.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99