PISIHAUG. Pea sünnist saati röövkala ja kannibal.

Foto: Shutterstock
Vee all
24. august 2021, 06:00

Mida söövad väikesed kalahakatised meie veeriigis? I osa

Kui kalavastne marjaterast koorub, saab ta eluteele kaasa kõigest rebukoti. Kui selles leiduvad toitained on ammendunud, tuleb vastsel hakata ise laiast maailmast toitu otsima.

Loomariigi kirevusel pole otsa ega äärt. Sama kirev on ka erinevate elustikurühmade lapsepõlv. Kui näiteks linnud hoolitsevad oma järglaste eest seni, kuni nood on omandanud täiskasvanud lindudele omased mõõtmed ja võimed, siis kalad on valinud üldiselt teise tee. Kui kalavastne marjaterast koorub, saab ta eluteele kaasa kõigest rebukoti. Kui selles leiduvad toitained on ammendunud, tuleb vastsetel hakata ise laiast maailmast toitu otsima. Hoolimata sellest, et vastse keha on alles arengu alguses ja paljuski veel ebatäiuslik.

Enamiku kalaliikide noorjärgud on varases vastseeas just planktontoidulised, kusjuures uue kalapõlvkonna moodustumisel ja arvukuse väljakujunemisel on tähtis roll just loomsel hõljumil ehk zooplanktonil. Vastsel, kel hakkavad rebukoti varud otsa saama ja kes peab üle minema veest välistoidu hankimisele, on esimesed elupäevad väga kriitilised, kuna puudu jääb nii osavusest kui ka jõust. Vähese liikumisvõime ja -oskuse, ujupõie ja uimede puudumise ning suu väiksuse ja üldise ebatäieliku arengu tõttu on ta suuteline tabama vaid väga vähe liikuvat saaki (fütoplankton ehk taimhõljum, kõdu), mis on kõikidele meie kalavastsetele pigem juhu- või hädatoit, kuid mitte mingil juhul korralik kõhutäis. Kasvuks ja arenguks on juba vastseeas vaja zooplanktonit.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99