Püüame jõevähki: arvestame reegleid ja alammõõtu

Jõevähki tohib püüda kuni 31. augustini, aga ainult ettenähtud reegleid ja tingimusi järgides.

Jõevähi seisund on Eestis ja mujal Euroopas viimaste aastakümnete jooksul halvenenud ning vähipopulatsiooni kaitseks on seatud mitmeid piiranguid. Osades veekogudes on vähipüük keelatud. Millistes veekogudes ei tohi jõevähki 2021. aastal püüda, vt „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2021. aastal“ § 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/126112020010

Vähivarusid ohustavad erinevad reostused, võõrvähiliigid, vähikatk ja kindlasti ka röövpüük.

Ehkki vähipüük on osa harrastuspüügist ja saak on mõeldud enda tarbeks, näevad mõned selles tulu teenimise võimalust. Käesolev aasta ei ole kahjuks erand ja juba on alustatud seoses vähipüügiga kümneid süüteomenetlusi, millest viis on ka olulise keskkonnakahjuga juhtumid. Sel juhul uuritakse juhtumit edasi juba kriminaalmenetluse raames.

Keskkonnaamet hoiab koostöös PPA ja vabatahtlikega vähipüügil silma peal, et eelkõige ennetada rikkumisi ja vähendada keskkonnakahjusid.

Eestis on enam kui 300 jõevähi elukohta, aga enamikes neist pole vähki kuigi arvukalt. Paremad vähiveekogud asuvad Saaremaal ja Lõuna-Eestis ning seal on ka püügisurve kõige suurem.

Vähihaiguste tõkestamiseks kuivata alati kasutatud püügivahendid. Kõige lihtsam on püügivahendid jätta päevaks või paariks päikselisse kohta kuivama.  Vähkide ühest veekogust teise viimine e ümber asustamine on ilma Keskkonnaameti loata keelatud ja selle eest võib karistada kuni 1200 euro suuruse rahatrahviga.

 PEAMISED REEGLID, MIDA TULEB ARVESTADA. Vähke tohib püüda ainult kalastuskaardi alusel.

Ühel isikul on lubatud püüda ühes ööpäevas kuni 75 mõõdulist jõevähki.

Vähi alammõõt on 11 cm. Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata.

Alamõõdulised vähid tuleb kohe püügivahendi nõudmisel viivitamatult vabastada veekogusse. Veekogul alamõõduliste vähkidega ringi sõitmine või nende kokku kogumine, et hiljem mõõta, ei ole lubatud.

Vähke tohib püüda kas vähimõrra või -nataga, kõik muud püügivahendid, sealhulgas ka käsitsi püüdmine, on keelatud.

Vähipüügivahendid peab tähistama vähemalt 10 cm läbimõõduga poiga, millele tuleb märkida kalastuskaardi omaniku ehk püüdja isikukood.

Samuti tuleb meeles pidada, et püügivahendite kasutamise õigus on ainult püügivahendi loa soetanud isikul. Kontrollimisel peab kalastaja esitama inspektorile isikut tõendava dokumendi.

Kes soovib reeglitega täpsemalt tutvuda, saab vaadata keskkonnaministri kinnitatud määrust „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2021. aastal“, mille peatükk 18 räägib vähipüügist. Selles on kirjas ka veekogud, kus vähipüük on keelatud.

Kui vähipüüdjad nendest reeglitest kinni peavad, on nad andnud oma tänuväärt panuse vähivarude säilitamisele ja heaperemehelikule kasutamisele.