Kas teadsid neid põnevaid fakte ja väiteid loomade-lindude imelisest maailmast?

Antarktika ja selle lähedal asuvate saarte rannaelu on karm, pingviinidel tuleb peret luues pesadki ehitada väikestest kividest. Seepärast ei saa isased pingviinid kaaslast otsides loota ainult oma šikile väljanägemisele või kalapüügioskustele: daami südame võitmiseks tuleb leida üks täiuslikult kaunis kivi. Kui õrnem pool peab üleantud kivi meelepäraseks, võtab ta selle vastu ja pere ongi loodud – paar hakkab munade jaoks väikest kivihunnikut ehitama. Isased pingviinid võivad olla liigikaaslaste suhtes armukadedad ja nii meeleheitel, et varastavad teiste pesadest kõige ilusamad kivid, et viia need oma väljavalitule – ja sugugi mitte kõiki kive ei pruugi pingviinipreili vastu võtta.

Jääkaru on karuliikidest suurim: isased võivad tagajalgadel seistes olla kuni kolmemeetrised. Jääkarud on head ujujad, nad võivad vees liikuda kiirusega üle 9 km tunnis ja suudavad toiduotsingutel puhkepausi vajamata ujuda üle saja kilomeetri. Jääkarul on väga tundlik haitmismeel: jääl oleva hülge lõhna tunnevad nad rohkem kui 30 km kauguselt. Erinevalt oma pruunidest ja mustadest sugulastest ei maga jääkarud talveund. Ehkki nad näevad valged välja, on jääkaru karv tegelikult hoopis läbipaistev – justkui õõnes õhuga täidetud toruke. Nahk valgena näiva kasuka all on aga hoopiski must.

Panda ei vaja kindlat pesa, kuhu magama pugeda, ega ole aseme suhtes kuigi valiv – kus väsimus ta maha murrab, seal loom muretult silma looja lasebki.