Mets

Looduskaitsebioloog Asko Lõhmus: „Ootan ootamatusi. Me saame juba lähiaastail imelikke asju näha.“ 

Konspekteeris Rainer Kerge, ÕL ajakirjanik, 15. september 2021 10:37

Madukotkas teadaolevalt praegu Eestis ei pesitse. Teoreetiliselt võiks kliimasoojenemine teda siia juurde tuua, kuid praktikas see vaevalt juhtub.

Foto: Shutterstock

„Tänavu oli väga palju parme, inimesed oigasid, et ei saa õue minnagi. Meie oma kodumaised parmud näitasid, kuidas väga pisikesed muutused suudavad teha inimese elu ebamugavaks. Juba lähemas tulevikus kolib meile aga juurde igasuguseid ootamatuid väikesi tegelasi, kas või seente seas, kellest me poleks arvanud, et nad üldse võiksid Eestisse jõuda,“ hindab kliimamuutuse mõju Asko Lõhmus, Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia professor.

Eesti Metsa palvel pidas professor Lõhmus loengu, milliste võimalike arengutega ökosüsteemides tuleks igaks juhuks arvestada.

„Suure tõenäosusega näeme järgmise 20–30 aasta jooksul ära uute liikide sissetungi, aga see ei ole seotud ainult kliimamuutusega. Mõistmaks, miks ja kuidas praegune kliimamuutus mõjutab elustikku, peame vaatama varasemaid kliimamuutusi.

Võib-olla on kõige arusaadavam pärast viimast mandrijäätumist Eesti alal juhtunu. Kõigepealt: pikaajaliselt kliimamuutused mõjutavad alati ka eluta looduse tingimusi. Eesti praegused pinnavormid ja veekogud on suurel määral tekkinud mandrijää taganemisel. Käimasoleva kliimamuutuse puhul on niisiis väga oluline küsimus, millised eluta looduse tingimused jäävad paika. Me ei tea seda, aga oletame, et 20–30 aasta perspektiivis jääb enamik paika.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee