Kliimamuutuste tuules: kas paarisaja aasta pärast tunneksime oma metsa ära?

Palmipuudel käratsevaid papagoisid Lahemaa rahvuspargis ei saa siiski näha ei meie ega meie lapselapsed. Kliimasoojenemise tagajärjel muutub Eesti mets aga niikuinii ja teadlased tegelevad selle prognoosimisega juba täna.

Puud kasvavad aeglaselt ja seetõttu ei pruugi tavainimene aduda, et kliimamuutused mõjutavad metsa juba praegu. Saja-paarisaja aasta pärast aga näeb meie mets välja praegusest märgatavalt erinev. See ei tähenda siiski, et siin hakkaksid tooni andma sootuks teised puuliigid, kui oleme seni harjunud nägema.

Kui käivituvad kõige radikaalsemad kliimamuutuste stsenaariumid, võib metsa põhjapiir nihkuda senise metsatundra aladele, põhjapoolkera parasvöötme taiga lõunaosa hõivavad aga lehtpuumetsad. Modelleerimisel on kiireimaks soojema kliimavöötme pealetungi tulemuseks saadud koguni 50 km 10 aasta jooksul. Kuna soojenemine arvatakse aset leidvat eeskätt suurematel laiuskraadidel ehk põhja pool, mitte ekvatoriaalsetel aladel, muutuvad ka keskkonnaolud rohkem just põhjapiirkondade metsades.