Mets

KROONIKA | Järvselja juubelile pühendatud fotokonkursi parimaks osutus Remo Savisaare jäädvustus 

Eesti Mets, 16. september 2021 17:00

Edukas ronimine.

Foto: Remo Savisaar

Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna 100 aasta juubeli puhul korraldatud fotokonkursile „Mets õpetab“ laekus ligi 500 tööd.

Remo Savisaar hõivas nii esikoha kui ka poodiumi teise astme, kolmanda koha saavutas Rasmus Ilves.

Remo Savisaare sõnul tõi võidu pühendunud töö. „Foto sündis 6-kuulise habekakkude pesitsemise jälgimise ajal, mis sisaldas endas üle 100 välitööpäeva. Esimesed nädalad vaatlesin vanalinde eemalt ning kui juba pojad tulid, olid vanalinnud minuga harjunud ja mina olin neile n-ö nähtamatu. Selle aja jooksul soovisin saada võimalikult palju erinevaid pilte habekakkude eluolust ‒ kuidas pojad õpivad ronima, lendama ja nii edasi. Ronimise motiiv oli üks kindel pilt, mida soovisin saada. Projekt sai läbi, kui noorlinnud olid vanalindudega juba ühte nägu ja iseseisvusid,” kommenteeris loodusfotograaf.

 Doktoritöö: mõõdukas harvendamine ei muuda lati- ja keskealisi arukaasikuid ning männikuid süsinikku emiteerivateks ökosüsteemideks

Eesti Maaülikooli doktorant Kristiina Aun kaitses filosoofiadoktori väitekirja teemal „Raiete lühiajaline mõju süsiniku voogudele ja varudele erinevates Eesti metsaökosüsteemides. Short-term effect of felling on carbonfluxes and storages in different Estonian forestecosystems“.

Doktoritöös uuriti harvendus- ja lageraie lühiajalist mõju metsaökosüsteemi süsinikuringele männikutes ja arukaasikutes. Teema on aktuaalne, sest tänapäeva metsanduses tähtsustatakse üha enam puistute süsiniku sidumise aspekti erinevate majandamismeetodite kavandamisel ja rakendamisel.

Koostatud süsinikubilansi põhjal osutus kuueaastane männinoorendik mõõdukaks süsiniku emiteerijaks (NEP -1.37 t C ha-1a-1), mis oli kooskõlas samal alal läbi viidud turbulentsete kovariatsioonide meetodil hinnatuga (NEE -1.19 t C ha-1a-1). Lageraiejärgselt uuenenud männinoorendikus ei olnud aastane heterotroofse mullahingamise voog oluliselt suurem vanemates puistutes mõõdetust, mis näitab, et ökosüsteemi negatiivne süsinikubilanss oli tingitud puude väikesest biomassist ja seega ka puistu madalast produktiivsusest. Arvestades puude kiirenevat kasvu puistu selles arenguetapis, võib prognoosida süsinikubilansi tasakaalustumist juba seitsmeaastases puistus. Seega aitab õigeaegne ja kvaliteetne metsauuendamine oluliselt kaasa metsaökosüsteemi süsiniku sidumise kiirele taastumisele lageraie järel.

Töös uuritud puistuid harvendati alameetodil ja mõõduka raiekraadiga. Selline harvendamine ei suurendanud mulla heterotroofse hingamise voogu teisel raiejärgsel aastal arukaasikutes ega männikutes. Pärast harvendusraiet vähenes puistu maapealne süsinikuvaru ja sellega seoses ka puurinde aastane süsiniku sidumise voog, samas jäid kõik uuritud puistud süsinikku siduvateks ökosüsteemideks (NEP 1,5‒4,4 t C ha-1a-1). Harvendatud puistute süsiniku sidumise võime taastub raie-eelsele tasemele ligikaudu viie raiejärgse aasta jooksul. Alameetodil ja mõõduka raiekraadiga hooldusraied ei muuda üldjuhul lati- ja keskealisi arukaasikuid ning männikuid raiejärgselt süsinikku emiteerivateks ökosüsteemideks.

Eesti Maaülikool

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee