Mets tõuseb tormist: kuidas Ida-Viru metsamehest sai tänavune Eesti aasta metsamajandaja

Lepasaar paistis konkursil silma eeskätt maaparandustööde ja metsa järjepideva uuendamisega, olles viimased aastakümned teinud suuri pingutusi tormist laastatud metsa taastamisel.

Võitja selgus üle-eestilise metsamajandajate konkursi käigus. Parima metsamajandaja konkursi ja traditsioonilise metsapäeva eesmärk on tutvustada laiemale avalikkusele metsandust ning selle eriilmelisust läbi erinevate metsaomanike.

Metsamajandajate konkurssi koos kogu pere metsapäevaga korraldavad Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus. Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni kuulunud Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Meelis Matkamäe toob tänavuste konkursil osalejate juures välja nende eriilmelisuse.

„Me oleme küll väike riik, aga metsakasvatuse ja metsamajandamise võtted on veidi erinevad igal pool. Kõik see tuleb aegamööda katsetamise ja kogemuste põhjal, mida mitmed tänavused kandidaadid on kogunud aastakümnete jooksul,“ räägib Matkamäe. Ta nendib, et paljud metsaomanikud ei pruugigi enda tehtud töö lõpptulemust ise näha ja jätavad selle nautimise järeltulevatele põlvedele. „Kõigile tänavustele kandidaatidele tagasi vaadates olen aga kindel, et Eesti mets on heades kätes,“ sõnab ta.

 Mets tõuseb tormist

Gunnar Lepasaare puhul jäi hindamiskomisjonile silma panus metsa kasvatamisse ja maaparandusse. Kuna suur osa Lepasaarte pere metsast langes 2000-ndate alguse Tudu tormis, on nad viimased aastakümned palju pingutanud, et kujundada neist aladest kaunid noored metsad. Tänaseks on suur töö ära tehtud, kuid tuleviku osas puudub selgus, kuna aina laienevad lendorava kaitsealad seavad tema metsade majandamisele ranged piirangud.

Lepasaarele kuulub 185 ha metsa. Enda sõnul majandab ta metsa laste ja lastelaste tuleviku jaoks – et jätta neile väärtuslik pärand ning samal ajal ka ise maal ära elada, sest linna kolimist ja traditsioonilisest eluviisist loobumist ta endale ette ei kujuta.

Konkursi teise koha teenis Lõuna-Eesti metsaomanik Olev Matt, kes pälvis komisjoni tähelepanu mitmekesise tegevuse ja kogemustepagasiga. Kolmandat kohta jagavad Raplamaa metsaomanikud Rain ja Ralf Elfenbein ning Valgamaa metsaomanik Magnar Alev.

Parima metsamajandaja selgitas välja neljaliikmeline ekspertidest koosnev komisjon, kelle ülesandeks oli tutvuda osalejate metsade ja metsamajandamise võtetega. Seejuures võtsid hindajad arvesse ka metsaomaniku panust maaelu arengusse, traditsioonide hoidmist ja muid tegevusi.