METSAOMANIKU AASTARING | Sügiskuud kuluvad noorendike hooldusele ja ulukitõrjele

 Sügiseseks istutamiseks alles nüüd taimi otsides võib neist ka ilma jääda, sest konkurents metsataimedele, iseäranis kodumaistele, on üsna tihe. Taimed oleks ettenägelik metsaomanik pidanud ära tellima juba suvel. Ent näiteks sügishooaja raietöödeks metsateatist võtta on septembri lõpus just paras aeg.

Sügisel istutamist planeeriv metsaomanik peaks selle töö ette võtma kohe, sest taimed peavad jõudma juurduda enne öökülmade saabumist. Ennekõike on sügisel hea istutada kuuske, kuivemates kasvukohtades aga võib kasvama panna ka männitaimi.

Lisaks tasub sügisel valmistada maapind ette kevadiseks istutamiseks ning paras aeg on tegeleda ka talviste ulukikahjustuste ennetamisega.

Istutamine peab lõppema enne öökülmasid

TÜ Keskühistu Eramets spetsialistid soovitavad sügise saabudes ühe esimese asjana üle kontrollida kevadel kasvama pandud taimede seisundi. Nüüdseks on selge, millised taimed läksid korralikult kasvama ja millised mitte. Kui üle kolmandiku istutatud taimedest on „välja läinud“, tuleks kultuuri kindlasti täiendada.

Metsauuenduse olulise eeltööna tuleb maapind ette valmistada kas külviks, istutamiseks või aitamaks kaasa looduslikule uuenemisele. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades puutaimi üles leida.

Maapinna ettevalmistamine tähendab selle metsaadraga ülekäimist ehk maapinna mineraliseerimist. Üks võimalus maapinda ette valmistada on ka nn mätastamine, mida tehakse spetsiaalse ekskavaatoriga. Aga seda peaasjalikult vahetult enne istutamist.

Viljakates kasvukohtades tuleks maapind võimaluse korral ette valmistada sirgete ridadena või märgistada istutuskohad tikkudega, et hilisemat taimede hooldamist lihtsamaks muuta. Tasub tähele panna, et viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Korrektne on valmistada maapind ette just metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel, näiteks oktoobrikuus.

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks, parim aeg selleks kestab septembri lõpuni, soodsate ilmaolude korral võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad, tuleb istutustööd lõpetada. Eriti tundlikud on külmale avatud juurekavaga metsataimed, kuigi selliseid kasutatakse tänapäeval metsauuenduses üha vähem.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad männitaimedele ei sobi, sest seal on suur külmakergituse oht.

Sügiseste istutustööde kasuks räägib püsivalt niiske muld, mis ei lase taimedel ära kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest on istutusjärgsest stressist juba taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Ulukitõrje tuleb ära teha sügisel

Sügisel võib jätkata ka metsakultuuri hooldamisega. Erinevad rohttaimed kasvavad puudest kiiremini, võtavad ära nende valguse ja toitained ning noor puu võib kasvus kängu jääda. Talvel aga ähvardab teda ka lume alla jäänud rohu alla mattumine ja lämbumine. Lisaks pääsevad nüüd lumealuse rohu all puudele kallale hiired ning rohus leidub ka mitmed putukaid, kes puid kahjustavad. Oluline on seegi, et rohust puhastatud puutaimed nakatuvad tunduvalt harvem mõne seenhaigusega.

Kõige olulisem töö, aitamaks istikutel talv üle elada, ongi puutaimede ümbert rohu niitmine või mahatallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide, männi ja kase puhul. Puukese ümbruse peaks puhastama rohust umbes 30 sentimeetri raadiuses.

Sügisel tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui ka määritavad vahendid, mis tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga. Ka pärast tööde lõppu peaks veel vähemalt paar tundi olema vihmavaba.

Teinekord kasutavad metsaomanikud ulukitõrjeks ka koduseid vahendeid, näiteks pesuseepi ja lambavilla, kuid teated nende efektiivsusest on vastuolulised. Mõnel juhul justkui aitab, aga kunagi ju ei tea, võib-olla ongi selles piirkonnas lihtsalt põtru ja kitsi vähe.

Valgustusraie määrab metsa tuleviku

Keskühistu Eramets on seisukohal, et metsakasvatuses on kõige olulisem õigeaegne valgustusraie, millega tehakse metsas esimene oluline valik. Nii otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse ja millised metsast eemaldatakse. Kõige enam vajavad valgust ja ruumi juurde kase- ja männinoorendikud, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis lehtpuudele alla jääda.

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul tuleb ettevalmistustega alustada hiljemalt oktoobris. Esimese asjana peab ta võtma metsateatise, kuid sellega samal ajal või isegi enne seda tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda, et raietöödeks soodsaks osutuval talvel pole külmade ilmade saabudes vabu töötegijaid enam kuskilt võtta.

Novembris tuleb ära tellida taimed kevadiseks istutamiseks. Eriti varakult peaksid seda tegema need, kes soovivad saada vahatatud taimi männikärsaka tõrjeks. Sellega tasub arvestada, sest olenevalt kohast võib isegi kuni kolmandik istutatud kuuse- või männitaimedest hukkuda männikärsaka rünnete tagajärjel. Vaha aga ei lase mardikatel puukese koorest toituda, maskeerib kahjurputukate eest loodusliku toidutaime lõhna ning peletab nad hoopis eemale.

Aita noorendikul talv üle elada

Kasvava metsa ja metsamaa oksjoneid korraldava Timber.ee metsaspetsialist Martin Miilberg soovitab samuti keskenduda sügisel metsataimede hooldusele ja valgustusraietele. Just sügisest noorendike hooldust ei maksa tema sõnul kuidagi alahinnata.

„Istutatud taimed vajavad esimesel kolmel kuni viiel aastal rohu ja võsa seest päästmist. Eriti enne lume tulekut. Siis tuleks rohi taimede ümbert ära tallata,“ selgitab Miilberg. „Vastasel juhul võib lumi suruda kõik liigse noorele taimele peale ja selle lämmatada.“

Valgustusraie on tema hinnangul üks olulisem metsakasvatuslik võte, millega määratakse ära metsa lõplik liigiline koosseis ning eemaldatakse noorendiku vahelt metsakasvu takistav võsa. Hilissügis on selle teostamiseks just sobiv aeg.

„Sügisel on seda tööd mugav teha, sest raagus metsas on esiteks mugav liikuda ja teiseks on puudelt lehed langenud ega varja vaadet,“ märgib Miilberg. „Nii saabki parema pildi, milliseid puid jätta, milliseid mitte. Esimest korda tasub valgustusraie ette võtta 10–15 aasta vanuses metsas.“

Miilberg hoiatab, et need, kes pole valgustusraidega varem kokku puutunud, võivad pärast töid korralikult ehmuda, kuna võib jääda mulje, et „rohimisega“ on liiale mindud.

„See on täiesti normaalne, kui näiteks looduslikult uuenenud metsas on pärast valgustusraiet kasvama jäetud vaid 20% puudest,“ selgitab metsaspetsialist. „Kui ühel hektaril on kasvama läinud kuni 50 000 puutaime, siis nad kõik konkureerivad nii toitainete, vee kui ka valguse pärast. Lõpuks ei suuda ükski neist korralikuks puuks kasvada ja kõik jäävad kiduma.“

Pärast valgustusraiet jääb hektarile alles 2000–10 000 puud, kuid kõik sõltub puu liigist ja kasvukohatüübist. Kel sügisel valgustusraie siiski tegemata jääb, võib seda teostada ka varakevadel.

Iga raie vajab ettevalmistust

Kui varem oli levinud arusaam, et põhiline raietöö tuleb teha talvel, siis tänapäeval raiutakse tegelikult igal aastaajal. Küll aga on talvine periood oluline neile metsaomanikele, kelle langile ei pääse pehme pinnase tõttu soojal ajal ligi ning metsa väljavedu nõuab külmunud pinnast.

„Need, kes kavandavad talvist metsaraiet, peaksid hakkama asju ajama septembris, hiljemalt oktoobris, et mitte õiget aega maha magada,“ ütleb Martin Miilberg. „Viimased aastad näitavad, et metsafirmadel tuleb talvised raieid mahutada väga lühikese ajaperioodi sisse – pole lihtsalt piisavalt külma ilma.“

Raiet kavandaval metsaomanikul tasub alustada metsamajandamiskava tellimisest, seejärel tuleb võtta metsateatis, mis kehtib ühe aasta. See tähendab, et kinnistu omanik või metsafirma tohib raiet teostada aasta jooksul pärast vastava akti metsaregistrisse kandmist.

Lisaks tuleb metsaomanikul otsustada, kuidas ja kellele oma raieõigus müüa. Otsus vajab põhjalikku läbikaalumist, sest sellest sõltub otseselt omanikule raiest laekuv sissetulek.

„Kindlasti tasub meeles pidada, et majandamata mets ei kogu väärtust, vaid hoopis vastupidi, kaotab,“ ütleb Miilberg. „Majandusmetsa majandamata jättes saab metsaomanik kahju nii aja kui ka raha näol, sest üleküpsenud mets ei tekita lisaväärtust ei loodusele ega metsaomanikule. Metsa majandamine pole keeruline, kui leiad õige partneri. Selle valikul tuleb teha korralik taustakontroll, sest paraku tuleb ette juhtumeid, kus metsaomanik sõlmib ilusa ja paljutõotava telefonijutu peale lõpuks endale kahjuliku tehingu.“

Lisaks tuletab Miilberg meelde, et sügisel tuleb metsaühistute kaudu ära tellida ka taimed, mis on plaanis kevadel maha istutada. Metsataime hind on keskmiselt 25 senti ning ühe hektari peale läheb neid 2000–3000 tükki.

Nii istutamist, maapinna ettevalmistustöid kui ka raieid on võimalik tellida ka teenustööna kas kohaliku metsaühistu kaudu või otse mõnelt neile töödele spetsialiseerunud ettevõttelt.

 TASUB TEADA | Sel aastal saab taotleda veel mitut toetust

Vaata taotluste esitamise tähtaegu!

1. detsember 2021 – metsa uuendamise toetus

- Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud.

- Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.

- Taotlust saab esitada ainult metsaühistu oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta.

- Taotlus tuleb esitada e-PRIA portaalis.

13. detsember 2021 – metsa inventeerimise toetus

- Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. - Inventeerimisandmed peavad olema kehtivad ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist, kas taotluse esitamise aastal või kahel eelneval kalendriaastal.

- Inventeeritud metsamaa peab olema taotluse esitamise tähtpäeval metsaühistu liikme omandis.

- Toetust makstakse sama metsamaa inventeerimise kulude katteks üks kord seitsme aasta jooksul inventeerimisandmete registrisse kandmisest.

- Küsida saab metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget.

- Metsaühistu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta, taotluse saab esitada e-PRIA portaalis.

6. oktoober 2021 – metsameetme toetus

- Toetatakse hooldusraiet kuni 30-aastases puistus: kasvavate puude laasimine, ulukikahjustuste ennetamine, repellendi soetamine ja kasutamine, tüve- ja ladvakaitsmete soetamine ja kasutamine, tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamine, kahjustuse kõrvaldamine, uue metsakultuuri rajamine, maapinna mineraliseerimine loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks, metsauuenduse hooldamine, männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamine ja kasutamine.

- Metsaühistud saavad taotleda toetust ka metsaseadmete ja -tarvikute soetamiseks ning metsatulekahju ennetamiseks.

- Toetust saab taotleda metsaühistu, mikroettevõtja (eelduseks vähem kui 10 töötajat ja aastakäibe ja/või aastabilansi maht ei ületa 2 miljonit eurot, sh FIE) ja füüsiline isik.

- Taotlust saab esitada e-PRIA portaalis, töid võib alustada pärast taotluse esitamist.

Kui metsaomanik soovib küsida üht või teist toetust, tuleb metsaühistule oma soovist aegsasti teada anda, sest ühistu vajab aega taotluse kokkupanemiseks. Viimasel hetkel pöördudes ei pruugi andmed enam taotlusesse jõuda.

Allikas: Erametsakeskus