Mets

Vajame kiiresti uue põlvkonna avatud statistilist metsainventuuri

Mait Lang, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi metsade kaugseire kaasprofessor, Eesti Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli metsade kaugseire dotsent, 19. september 2021 06:00

3 KOMMENTAARI

m
Mattias Luha/ 20. september 2021 20:17
Artikli autor nähtavasti ei ole siiski SMI-temaatikaga kursis: 1) SMI proovitükkide asukohaandmed ei ole lekkinud, vaid need on Keskkonnaameti poolt avalikuks tehtud. 2) SMI tulemused ei ole kahtluse alla seatud pahatahtlikult, vaid ikka heatahtlikult: erinevused alaliste- ja ajutiste proovitükkide vahel on mitme olulise näitaja osas 25-35%. Sellises olukorras on suurimaks otseseks kaotajaks tegelikult puidutööstus, kes on oma investeeringutes tuginenud “optimistlikule” prognoosile.
m
Mattias Luha/ 20. september 2021 20:16
3) Riigikogus menetluses olev Keskkonnaseadistustiku muudatuste sisu ei ole SMI andmete väljaandmise reguleerimine, vaid nende salastamine. Asukohaandmete avalikustamise järel puudub selleks igasugune vajadus. Autor püüab näidata, et probleem seisneb selles, et keskkonnakaitsjad nõuavad välja SMI alusandmeid, kuid tegelikult seisneb probleem selles, et tõenäoliselt on SMI asukohad ammu huvilistele teada ning see kajastub ebatäpses statistikas (vt. 30.07.2021 P.Pärnapuu artikkel „Metsastatistika usaldusväärsus kukkus porri?“).
r
Riho/ 20. september 2021 19:39
Artikli sisuga üldjoontes nõus. Samas jääb arusaamatuks autori soov halvustada neid, kes on hakanud Eesti metsa käekäigu vastu huvi tundma. Mait Lang kirjutab: Eesti ajalehtedes ja mujal meedias on viimase viie aasta jooksul ilmunud rida artikleid ja arvamusi, kus seatakse pahatahtlikult kahtluse alla Eesti SMI tulemused. Tegelikult oli üks esimesi meetodi (pahatahtlikke?) kritiseerijaid Mait Lang ise: https://old.envir.ee/sites/default/files/smi_analuus.pdf Suurem osa tehtud ettepanekutest on nüüd üle kümne aasta hiljem arvesse võtmata.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee