Mets

Loodusemees Vahur Sepp: mis toimub meie metsas ja kuidas minna edasi 

Vahur Sepp, 20. september 2021 17:00

Kuuse kaks erineva paindlikkusega vormi ei pruugi siiski kliimamuutuste tuules hästi hakkama saada.

Foto: Karl Adami, Shutterstock

Oleme jõudnud seisu, kus planeedi Maa elanikel tuleb elamisväärse kliima püsimajäämine kinni maksta.

Kägugi on tänavu omadega sassis – kukkus viimati 22. juuli varahommikul, ja ega rukkirääguga paremad lood ole. Tema rääksumist võis kuulda veel 20. heinakuu päeval. Enamasti jäävad mõlemad juba jaanijärgsel nädalal vait.

Saksamaal uputab, meil kõrvetab. Tasakaal oleks justkui paigast nihkunud. On tegemist ilmataadi ajutise kapriisitsemisega või jõudiski majandustegevusest tingitud kliimamuutus kohale? Arvamusi on erinevaid. Kipun toetama viimast varianti. Fakt on, et aasta keskmine õhutemperatuur tõuseb.

Mida arvavad sellisest asjade käigust mets ja tema asukad? Loodus on uskumatult plastiline ja valmis muutusteks. Heaks näiteks on kuusk. Kevadel värskete võrsetega maiustades võib kogeda, et mõnel puul hakkavad need juba puituma, aga teisel pole pung veel avanenudki. Vormid on erinevad, vara- ja hiljapuhkevad. Nende vahel valitseb konkurents – kumma strateegia on edukam. Varapuhkeva vegetatsiooniperiood kestab kauem, aega saab ta kasvamiseks rohkem. Samas võivad hilised öökülmad kogu edu nullida ja selle suve juurdekasv jääb olematuks.

Mõistus ei jõua järele

Ühevanuste puude kõrgust hinnates võib saada aimu, kumb vorm on edukam. Palju sõltub kasvukohast. Üksik puu võib jääda kaotajaks, aga liik tervikuna võidab ja kohaneb. Teistegi eluvormide puhul toimib liikidevaheline ja liigisisene äge konkurents. Võidab see, kes kohaneb muutuvate oludega kiiremini. Nii on see käinud aastatuhandete jooksul.

Looduses toimib kõik aeglaselt, aga inimesel on kiire, eriti viimasel ajal. Vanaisa majandas metsas kirve ja vibusaega, isa mootorsaega, aga minu põlvkond juba harvesteriga. Tehnoloogia areneb plahvatuslikult. Poleks ju hullu, kui arukusega oleks sama juhtunud.

Vibusaag riputati kevade saabudes varna järgmist talve ootama, kuid harvesteri peatada ei saa. Pole majanduslikult kasulik. Kui isale oleks räägitud „linnurahust“, poleks ta saanud aru, millest jutt käib. Mitte ükski enesest lugupidav metsamees nagunii kevadsuvel metsa ei raiunud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee