Mets

METSAUUDISED | Lendorava leiukohtade arv kasvab 

Margo Pajuste, 21. september 2021 06:00

Lendorav.

Foto: Uudo Timm

Keskkonnaagentuuri tänavune lendoravate seire avastas kümme uut leiukohta.

Lendorava esinemine tuvastati kokku 94 paigas.

Registrisse kantud lendorava leiukohti on meil Eestis ligikaudu 150. Keskkonnastrateegias on püstitatud miinimumeesmärk, mille kohaselt peaks jooksval aastal olema asustatud neist vähemalt 60. Pärast aastatepikkust langust on 2014. aastast alates asustatud leiukohtade hulk igal aasta aeglaselt kasvanud ja 2019. aastal saavutati esmane eesmärk. 2019. aastal tehti lendorav kindlaks 71 ja 2020. aastal 76 leiukohas.

Lendorav on I kaitsekategooria liik. Hoolimata seireparameetrite paranemisest, ei saa lendorava seisundit siiski pidada jätkuvalt heaks.

Eestis on lendorav nüüdseks levinud veel vaid Alutaguse piirkonnas. Ka seal on levila killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad võimelised ainuüksi pika vahemaa tõttu suhtlema.

Lendoravaid võib kõige enam leida Ida- ja Lääne-Viru piirialalt, Ida-Virumaalt ja Põhja- Jõgevamaalt. Lendorava üldine leviala on viimasel sajandil vähenenud ja neid pole enam leitud Lõuna-Eestis, Raplamaal ega Harjumaal.

Keskkonnaagentuur

Foto: Mati Kose, Shutterstock

Eesti metsandus lähtub juba EL-i uue metsastrateegia ideedest

Juulis avaldatud Euroopa metsastrateegia aastani 2030 tõdeb, et metsad ja metsandussektor on kesksel kohal Euroopa üleminekul moodsale, kliimaneutraalsele, ressursiefektiivsele ja konkurentsivõimelisele majandusele.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ütleb, et arengukava ühe olulise teema, metsakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse parandamise osas on Eesti Euroopas esirinnas ning saab siin olla heaks eeskujuks ja teenäitajaks.

„lEesti metsandus on olnud pikalt kantud strateegias kirjeldatud ideedest. Selles rõhutatakse, et tuleb võimalikult hästi edendada kõiki metsa pakutavaid hüvesid. Metsad ja metsandus peavad olema jätkusuutlikud,“ kirjeldab Seedre. „Oluliselt rõhutatakse metsanduse rolli maapiirkondades ja biomajanduse arendamisel.“

Seedre ütleb ka, et tal on hea meel näha, kuidas tuuakse konkreetselt välja asendusefekti olulisus ehk puidu kasutamise eelis fossiilsete materjalide asemel. „See annab terviklikuma pildi metsanduse tähtsusest sidumispotentsiaali arvestamisel, sest asendusefektis peitub metsade süsinikusidumise võime võti.“

Strateegias on ka öeldud, et tuleb veelgi paremini kontrollida, et energiaks kasutataks vaid sellist puitu, mis ei sobi millekski muuks.

Eesti võtab EL-i metsandusstrateegia arvesse metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamisel, kinnitab Seedre.

EL-i uus metsastrateegia aastani 2030 on üks Euroopa rohelise kokkuleppe juhtalgatusi, mis põhineb EL-i elurikkuse strateegial aastani 2030. Strateegia aitab saavutada EL-i eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55% ja saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Samuti aitab see täita EL-i võetud kohustust suurendada kasvuhoonegaaside sidumist looduslikes objektides, nagu on ette nähtud kliimamääruses.

Keskkonnaministeerium

Kuuse-kooreürask.

Foto: Keskkonnaagentuur

Meie mets pääseb tänavu kuuse-kooreüraski kolmandast põlvkonnast

Ilmad olid augustis kuuse-kooreüraski lennuks ebasoodsad.

See stsenaarium siiski paika ei pidanud, kuna ilmad muutusid oluliselt jahedamaks ja sageli on ka sadanud. „Feromoonpüünistesse satub juulikuu viimasest nädalast alates vähe üraskeid ja iga nädalaga väheneb püütud isendite hulk. Kuna augustis pole üraski asustatud puid õnnestunud leida, võibki oletada, et arengukohalt lahkunud üraskid on läinud mulda talvituma,“ kinnitas Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap.

Keskkonnaagentuur

Põlenud mets.

Foto: Karl Adami

Kliimamuutustega seoses sagenevad Eestis metsapõlengud

Metsapõlengud on Euroopas mitmel põhjusel sagenenud ning rahvusvaheline teadlasrühm Eesti Maaülikooli teadlaste osalusel osutab, et soojeneva kliima tingimustes tuleb põlenguteks valmis olla ka Eestis.

Metsaomanik peaks seetõttu eelistama lehtpuid ja koristama metsaalust risu, matkajad peaksid aga lõket tehes olema eriti ettevaatlikud.

COST (European Cooperation in Science & Technology) koostöövõrgustikus valmis eri riikide teadlaste ühistööna ülevaade metsaökosüsteemide seisukorrast metsatulekahjude suhtes. Eestist panustasid selle ülevaate koostamisse Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsaökoloogid vanemteadur/kaasprofessor Kalev Jõgiste ja vanemteadur Marek Metslaid.

Eestis põhjustab tulekahjusid peamiselt inimene. Suurim tuleoht on riigi loodeosas, kus kuivades kasvukohatüüpides kasvavad suurel pindalal puhtmännikud. Mere läheduse tõttu on seal ka rohkem tuult kui sisemaal. Tuul kuivatab metsaökosüsteemi, liikuv õhumass kannab niiskust minema, taimede aurumine suureneb ja taimestik muutub kuivemaks.

Kliimamuutustega kaasneva temperatuuritõusu, sademete vähenemise ja tugevamate tuultega tuleb hakata arvestama ka boreaalse, hemiboreaalse ja parasvöötme vööndi metsades. Seega võime suure tõenäosusega tulevikus hemiboreaalse Eesti metsadeski näha senisest sagedamini ulatuslikke metsapõlenguid.

Kliimamuutustega sagenevad Eestis eriti kevadel ja suvel pikemad põuaperioodid ja kõrgemad temperatuurid. Need soodustavad paraku metsapõlengute võimalikku puhkemist ja levimist.

Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb hoolitseda selle eest, et metsad oleksid elujõulised ja terved ning vähem vastuvõtlikud erinevatele häiringutele, sealhulgas tulele, tormidele, seenhaigustele ja putukkahjuritele.

Metsaomanikel tuleb pöörata tähelepanu sellele, et eriti just metsa kuivades kasvukohtades oleks vähem kergestisüttivat materjali, näiteks kuivanud ja surnud puid, kuivanud alusmetsa või võsa. Metsade hooldamine ja uuendamine on oluline ennetav meede metsapõlengute vältimiseks.

Tähelepanu tasub pöörata ka sellele, et metsas kasvaks lehtpuid, sest need on üldjuhul metsapõlengutele vähem vastuvõtlikud. Samuti tasub tähelepanu pöörata veevõtukohtade ja metsasihtide puhastamisele, mis võimaldab tõhusamalt tuld kustutada ning aitab takistada selle edasikandumist.

Tulekahju ennetamisel on oluline roll igal looduses liikujal. Tuleohtlikul ajal metsas liikudes tuleb käituda vastutustundlikult ning järgida kõiki tuleohutusnõudeid ja piiranguid. Looduses lõket tehes või grillides tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed.

Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Air, Soil and Water Research.

Raied Natura aladel pälvisid Euroopa Komisjoni tähelepanu

Euroopa Komisjon algatas juunis Eesti vastu rikkumisemenetluse seoses metsaraietega Natura 2000 võrgustiku aladel.

Komisjon on seisukohal, et Eesti rikub EL-i keskkonnaõigust, täpsemalt loodusdirektiivi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiivi.

Keskkonnaministeerium pidanuks oma seisukohad Euroopa Komisjonile esitama kahe kuu jooksul, alates rikkumismenetluse algatamisest juuni alguses. Teadaolevalt on ministeerium taotlenud vastamistähtaja pikendamist ning see on lükkunud septembrisse.

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustik, kaitsmaks Euroopa ühise looduspärandi kõige väärtuslikumat osa. Eestis on Natura 2000 lõimitud üldisesse kaitsealade võrgustikku ‒ enamik looduskaitsealadest on osaliselt või täielikult ka Natura 2000 võrgustiku alad.

Metsamaterjal.

Foto: Karl Adami

 Kõik neli okaspuupalgi sortimenti tegid uue hinnarekordi

Okaspuupalkide hinnad kasvasid 2021. aasta II kvartalis keskmiselt üle 20%.

I kvartaliga võrreldes kasvas hind männipalkidel 17,7%, männipeenpalkidel 15,7%, kuusepalkidel 25% ja kuusepeenpalkidel 22,4%. II kvartali lõpus oli keskmine hind männipalgil 104,01 eurot/tm, männipeenpalgil 93,72 eurot/tm, kuusepalgil 99,77 eurot/tm ja kuusepeenpalgil 91,65 eurot/tm.

Lehtpuu jämesortimentide hinnad on pärast mullust kasvu stabiliseerunud. I kvartaliga võrreldes langesid hinnad keskmiselt 1,7%. Kasepaku hind jäi samale tasemele.

Paberipuiduturul kallines okaspuit ja odavnes lehtpuit. Männipuit kallines 1,3%, kuusepuit 4,8%. Kase- ja haavapuidu hinnad langesid vastavalt 0,7% ja 5,7%.

Küttepuidu hind tõusis märtsiga võrreldes 5,6%.

 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee